GOETHE:
„Mõtteid.“
Soome
keelde tõlkinud: V.
Arti.
Soome
keelest tõlkinud: Madis
Liibek.
Mõtete
väljendamine on loodus;
väljendatud
mõtete vastuvõtmine
pakututele
sarnastena on kultuur.
Goethe.
LUGEJALE
„Goethe
arvukatest mõtte-, epigrammi- ja eluõpetus-luuletustest olen
sellesse valikkusse soomendanud eeskätt selliseid, mida minu teada
ei ole meil ennem tõlgetena avaldatud. /--/ Otsesemalt aforistid on
võetud Goethe-Gesellschaft´i a. 1907 avaldatud valimikust, mis
sisaldab kõik tema teostest ja käsikirjutistest kogutud
aforismid...“ (Lk.: 7.) „Huvitav on märgata, kui palju on Goethe
aforismides sellist, mis võikis olla kirjutatud meie päevil,...
/--/ Muuski mõttes on tema mõtetel harva-esinevalt suurel määral
üldkehtivuse pitser. Goethe kogutud aforisme lugedes saab lihtsamini
selge arusaama sellest, kui mitmekülgne geenius ta on olnud ja kui
ehedalt ühineb tema mõtteviisis olemasoleva põhiküsimuste üle
juurdlev idealism selgepilgulise realismiga. Aforismid sisaldavad hea
kokkuvõtte Goethe vaimsest olemusest. /--/ Midagi inimlikku ei ole
talle võõras. Tal oli tõesti see panoramic ability,
võime vaadelda asju panoraamselt. /--/ Sellise vaimuga tutvumine nii
mitmekülgsel ja hõlpsasti-loetaval kombel nagu minu aforismi-valiku
abil nüüd võimalik, on silmapiiri avardav ja kõrgemale vaimsele
tasandile juhatav, Goethe majaka igasse suunda sädeleva tule-leegi
poole juhatav. See vahel loob uut valgust rasketesse probleemidesse,
vahel piirdub näitama tuttavate seikade huvitavaid ja viljakaid uusi
külgi.“ (Lk.: 8.)
(Soome
keelde tõlkija: V. Arti. 1947.)
___________________________
OTSEKOHASEID
AFORISME.1
Romaanist
„Valikuhõimlased“: Ottila päevaraamat. 1809.
Vaatame
nii meeleldi tulevikku, et see juhuslik, mis seal sinna-tänne
liigahtab võiks vaiksete soovide mõjul meile sobivaks muutuda.
*
Kui
oleme suures seltskonnas, siis on meil raske olla mõtlemata, et
juhus, mis toob nii palju inimesi kokku toob, on kindlasti toonud
meie juurde ka sõpru.
*
Elagu
inimene nii üksildasena kui iganes, siiski ta muutub, enne kui
arvabki, võlgnikus või võlgu andjaks.
*
Keegi
ei kõneleks seltskonnas palju, kui ta teaks, kui sageli ta teisi
valesti mõistab.
*
See,
et inimesed teiste kõnelusi korrates neid nii palju muudavad,
tuleneb vaid sellest, et nad ei ole neid mõistnud.
*
Iga
lausutud sõna loob hingelise vastukõla.
*
Meeldivamad
on need seltskonnad, kus koosviibijate vahel valitseb reibas
omavaheline tunnustus.
*
Midagi
ei väljenda inimeste iseloomu paremini kui see, mida nad
naeruväärseks peavad.
*
Arukas
peab pea kõike naeruväärseks, mõistlik ei õieti midagi.
*
Kired
on puudused või hüved, ainult intensiivistunud.
*
Ühiskonda
võib sundida heaks kiitma kõike, peale sellise, millest midagi
tuleneb.
*
Inimesi
ei õpi me tundma siis kui nad meie juurde tulevad; meil tuleb ise
nende juurde minna kui kui soovime nende olukorrast selgust saada.
*
Seltskondlik
läbikäimine naistega on heade kommete õige keskkond.
*
Vabatahtlik
sõltuvus on kõike ilusam olukord, ja kuidas see ilma armastuseta
võimalik oleks?
*
Me
ei ole kunagi oma soovidest kaugemal kui kujutleme, et omame seda,
mida soovime.
*
Teise
suure paremuse vastu ei ole muud päästevahendit kui armastus.
*
Midagi
ei lohuta keskmist inimest niivõrd kui see, et ka geeniused ei ole
surematud.
*
Suurimatelgi
inimestel on alati mingi nõrkus, mis ühendab neid nende
aastasajaga.
*
Maailma
võidakse praimal juhul vältida kunsti abil, ja kunsti abil võib
sellega ka parimal kombel liituda.
*
Suurimagi
õnne ja halvemagi häda hetkedel vajame kunstnikku.
*
Kunst
töötab kaaluka ja hea valdkonnas.
*
Külvamine
ei ole nii vaevaline nagu korjamine.
______________________
Teosest
„Kunst ja muinasaeg“: „Naiivsus ja huumor“. 1818.
Naiivne
on loomulikult esinedes tegelikkuse sugulane. Tegelikku, millel
puudub suhtestatus kombekaga, nimetame argipäevaskes või
alaväärtuslikuks.
*
Kunst
on iseendast-võetuna õilis; seetõttu ei pelga kunstnik
alalamväärtusliku käsitlemist. See veel õilistub koheselt kui
kunstnik sellega vaid tegelema hakkab, ja nõnda näeme suurimaid
kunstnikke julgelt oma majesteedi-õigust kasutavat.
*
Huumor
on üks geniaalsuse algainetest, aga kohe kui see muutub valitsevaks,
moodustub sellest vaid geniaalsuse aseaine. See häälestab
nõrgenevat kunsti ja hävitab selle viimaks.
__________________________
„Enda
oma ja omandatud“. 1821.
Mõned
raamatud ei näi olevat kirjutatud selleks, et neist õpitaks, vaid
et teatakse kirjanikku midagi teadnud olevat.
*
Tarkust
on vaid tões.
*
Kas
maailm ei ole juba liigagi mõistatusi täis? Kas peab veel hakkama
muutma lihtsamaidki ilminguid mõistatuslikeks?
*
Andekus
toob igale ühel soosingut, eriti kui sellega liitub vähenõudlikus.
*
Kes
ei oska võõraid keeli, see ei tea midagi endagi keelest.
*
Kui
inimene mõtleb oma kehalise või moraalse olukorra üle, siis märkab
ta end tavaliselt haige olevat.
*
Tubaka,
vägijookide ja narkootiliste ainete poolt pakutav nauding põhineb
inimese tahtmisel uimastuda ilma uinuda tarvitsemata.
*
Tegutseval
inimesel tuleb enne kõike tegutseda õieti; kas juhtub ka õieti,
sellest ei pea ta hoolima.
*
Ajutist
tegelikkuse-seika, mille kohta me ei leiuta loodusseadust ega liiati
hetkelise vabaduse seadust, nimetame alavääriliseks.
*
Inimkeha
värvimine või tätoveerimine on tagasipöördumine loomalikkusesse.
*
Ajaloo
kirjutamine on üks moodus raputada oma õlult minevk.
*
Mida
ei mõisteta, seda ei omata.
*
Igale
inimesele jätkub alati veel jõudu sooritamaks seda, milles ta
kindel on.
*
Inimestele
tekitab meelhärmi, et tõde on nii lihtne. Nad peaksid mõtlema, et
nad veel saavad näha ülearu vaeva kohastades seda praktikaga nii,
et nad sellest kasu saavad.
*
Koolkonda
tuleks pidada üksiku inimese taolisena, kes sada aastat isekeskis
kõneleb ja on eriti kiindunud oma olemusse, olgu see siis kui rumal
iganes.
*
Kui
palju ongi vaieldud selle üle, missuguseid inimesed võivad elada
teisel pool maakera!
*
Mõningatele
inimestele tuleb nende hädaldaminegi andeks anda.
*
Lume-kate
on valelik puhtus.
*
Kes
tõrgub aate vastu, sellel puudub lõpuks mõistegi.
*
Meistriteks
nimetame põhjendatult neid, kellelt aina õpime. Mitte igaüks,
kellelt õpime, ei ole seda nimetust väärt.
*
Kõik
lüüriline peab tervikuna olema väga mõistlik, aga üksikasjades
võib see olla natuke irratsionaalnegi.
*
Olete
mere taolised: sellele antakse erinevaid nimesi, ja kõik on siiski
vaid soolane vesi.
*
Mustuski
särab päikesepaistel.
*
Veskimees
mõtleb, et nisu kasvab vaid selleks et tema veski töötaks.
*
Ettevaatus
on lihtne, tagantjärgi-tarkus komplitseeritud.
*
Ei
ole õige olukord, mis tekitab iga päev uusi muresi.
*
Kõrbes
elavad hindud lubavad pidulikult kala mitte süüa.
*
On
sama kindel kui ka imekspandav, et tõde ja ekistus on pärit samast
allikast. Seetõttu tuleb sageli vältida kahjustada eksitust, kuna
samas kahjustuks ka tõde.
*
Tõde
kuulub inimesele, eksitus ajastule. Seetõttu on ühe suurepärase
mehe kohta öeldud: „Õnnetud ajad panid teda eksima, aga tema
hingejõud aitas tal auga hakkama saada.“
*
Kes
endast paljut ei arva, on väärt enamat kui ta arvab.
*
Ei
vaadata enam vikerkaart, mis püsib üle veerand tunni.
1823.
On
palju lihtsam avastada ekistus kui leida tõde. Esimene paikneb
pinnal, ja sellega saadakse muidugi hakkama; teine aga asetseb
sügaval, ega selle uurimine pole igamehe asi.
*
Kõike
me elame endisega seoses ja hävime endise tõttu.
*
Kogemuspõhise-kultiveeritud
maailma moodustavad suurelt osalt kuri tahe ja kadedus.
*
Ebausk
on elu luule; seetõttu võib luuletaja ebausklikki olla.
*
Rumal
tavaline inimene tajub sageli läbinisti ka kõige oskuslikemate
petiste kavaldamist.
*
Kes
ei tunne armastust, see peab õppima meelitama, muidu ta ei saavuta
midagi.
*
Hulgad
ei tule toime ilma püsivate arvamustega inimesteta, ja need on
sellele alatiseks taagaks.
*
Ilu
on salajaste loodusseaduste väljendus, mis selle esinemata jäänuna
oleksid püsinud alati salajasena.
*
Kui
kaob huvi, haihtub asi ka mälust.
*
Maailm
on kui mõrane kell: see ragiseb ega kaigu.
*
Intelligentsed
inimesed on alati parimaks enstüklopeediaks.
*
On
inimesi kes üldsegi ei eksi, kuna nad ei hakkagi millegi mõistlikuga
tegelema.
*
Kui
tunnen suhet enda ja välismaailma vahel, siis nimetan seda tõeks.
Nõnda võib igaühel olla oma-enda tõde, ja siiski on see samati
üks ja seesama.
*
Erilisel
tuleb igavesti alistuda üldisele; üldisel tuleb igavesti kohanduda
erilisega.
*
See,
kellele loodus plaanib avaldada ilmseid saladusi, tunneb
vastupandamatut tõmmet selle väärikama tõlkija, kunsti poole.
*
Aeg
ise ka on element, algne liigutaja.
*
Inimene
ei suuda kunagi mõista, kui suurel määral hindab ta asju inimese
vaatepunktist.
*
Eristus,
milles pole mingit arusaama, ei ole mingi eristus.
*
Kui
keegi hakkaks uurima kõiki seadusi, ei jääks tal üldsegi aega
nende rikkumiseks.
*
Me
ei või elada igaühe hüvanguks, eriti nende, kellega me koos elada
ei soovi.
*
Saldused
ei ole veel imed.
*
Oldakse
siis kas ülemad või madalamad, alati peab inimlik esile uhtuma.
*
Meil
on vaid oma silmad ja arusaamise viis; vaid loodus üksi teab, mida
see tahab ja tahtnud on.
*
Tark
saab kogeda arvestatavaid rumalusi.
*
Uurimatu
on oivaline, haaraku keegi selle poole kuidas iganes.
__________________________
„Erilistest
seikadest“. 1824.
Tõde
on tõrvik, aga tavatult võimas; seetõttu üritame me kõik pääseda
sellest silmi kissitades mööda, isegi kartes end kõrvetada.
*
Tegutseva
inimese südametunnistus ei ole kunagi tundlik; selline on vaid
mõtiskleval.
*
Kas
õnnelikud arvavad, et õnnetu peaks gladiaatori kombel nende ees
surema väärikaid žeste tehes, nagu Rooma pööblil oli kombeks
nõuda?
*
On
inimesi, kellele soovin vaid head ja loodaksin võivat neile veel
paremat soovida.
*
Samuti
nagu harjumusest vaadatakse kella, mis ei tööta, vaadatakse ka
iluduse nägu, otsekui ta veel armastaks.
*
Viha
on aktiivne rahuldamatus, kadedus passiivne; seetõttu ei peaks
imestama, et kadedus nii kiiresti vihaks muutub.
*
Rütmis
on midagi maagilist. See paneb meid isegi uskuma, et me ülevad
oleme.
*
Ilu
ei saa kunagi ise-endast selgust saada.
__________________________
1825.
Aadetes
elamine on võimatu käsitlemine võimalikuna. Iseloomukindlusega on
samuti. Kui mõlemad seigad ühinevad, siis on tulemused sellised, et
maailm aastatuhandetegi möödudes ei väsi nende üle hämmeldust
tundma.
*
Kui
vaatame üksikuid päevaseid ebameeldivusi, siis mõelgeim alati,
millised need näivad võrreldes maailma ajaloo suurte eksitustega
võrreldes.
1826.
Õieti
teatakse vaid siis kui vähe teatakse. Koos teadmistega kaasneb
kahtlus.
*
Just
inimese vead teevad ta õieti armastus-väärseks.
*
Bonus
vir semper tiro. (Korralik jääb alati õppijaks.)
*
Inimesi
tõmbab nende kalduvus ja kiindumus elava poole. Noorus areneb
nooruse abil.
*
Kui
hästi me ka maailma tundma ei õpiks, jääb seal alati olema meile
päevane ja öine pool.
*
Ajaloolase
kohustus on eraldada tõde väärast, kindel ebakindlast, kaheldav
hüljatavast.
*
Kroonikaid
kirjutab vaid see, kellele nüüdishetk tähtis on.
*
„Kõigist
rahvustest on kreeklased näinud oma elamise-unesi kõige ilusamini.“
*
Tõlkijaid
tuleb pidada usinateks paaritajateks, kes kiidavad pooleldi
looritatud kaunitari ülivõrdeis. Nad tekitavad vastupandamatu
tahtmise tutvuda originaal-teosega.
*
„Lootus
on õnnetu teine hing.“
*
„Armastus
on ehtne üritamiste uuendaja.“
*
Et
inimesed usuvad endid olevat võimelised selliseks, milleks nad on
juba suutelised olnud, on üsna loomulik; et teised usuvad end
suutvat sellistki, mida nad kunagi suutnud ei ole, on küll
imekspandav, aga mitte eriti haruldane.
*
Kõigil
aegadel on teadust edendanud vaid indiviidid mitte ajastu. Ajastu
mürgitas Sokratese ja põletas Hussi; ajastud on alati jäänud
sarnasteks.
*
Meisterlikkust
peetakse sageli isekuseks.
*
Kui
järgime teiselt saadud head nõu, siis tundub meile, et oleksime ise
ka selletagi hakkama saanud.
*
On
olemas innustunud mõtisklusi, mis on vägagi väärtuslikud, kui
vaid ei lasta end noil end liialt kaasa kiskuda.
*
Vaid
koolis endas leidub tegelik ettevalmistav kool.
*
Eksitus
suhtestub tõesse nagu uni ärkvelolekusse. Olen märganud, et
eksitusest pöördutakse taas ära nagu virgudes tõesse.
*
Õieti
õpime vaid raamatutest, mida me ei suuda kritiseerida. Sellise
raamatu tegijal, keda kritiseerida oskame, on meilt õppida.
*
Tugeva
karakteriga isikud teevad sageli seadusi oma nõrkustest.
*
Maailmatundjad
on öelnud: „Selline tarkus on võitmatu, mille taga hirmu peitub.“
*
Ei
ole ime, et keskpärasus meile kõigile kõige rohkem meeldib, sest
see jätab meid rahule ja valmistab meeldiva tunde, et oleme võrdsete
seltskonnas.
*
Odavameelsust
ei pea nuhtlema, kuna see püsib igavesti enda-sarnasena.
*
Maailmas
on samal ajal nii palju korralikku ja oivalist, aga see ei satu
omavahel kokku.
*
Kui
mõistusetut esitatakse maitsekalt, siis ärtab see vastumeelsust ja
imetlust.
*
Mida
parima seltsilise kohta öeldi: tema vestlus oli õpetlik ja tema
vaikimine oli hariv.
*
Ei
ole midagi kohutavamat kui teadmatu inimese tegutsemine.
*
Suured,
igavikust tulevad või ajas arenevad algupärased jõud mõjuvad
vastupandamatul kombel, ja juhusest sõltub, kas nad kasu või kahju
toodavad.
*
Aade
on igavene ja ainus; ei ole õige kasutada seda sõna mitmuses. Kõik,
mida märkame ja millest kõneleda võime, on vaid aate ilmnemine. Me
sõnastame mõisteid, ja nõndamoodi on ka aade ise mõiste.
__________________________
1827.
Geeniuselt
nõutakse esimese ja viimasena tõe-armastust.
*
Kes
on enda ja teiste suhtes aus ja püsib sellisena, sellel on
andekaimate inimeste kaunim omadus.
__________________________
„Marfoloogiat
käsitlevatest vihikutest.“ 1822.
Igaüks
oskab lugu pidada elus kogetust, eriti mõtlev ja mäletav igamees.
Ta tunneb end turvalise ja rahulolevana, et keegi ei saa talt riisuda
tema kogemusi.
*
Üsna
harva sooritame ennast rahuldavat; seda kohutavam on sooritada
sellist, mis teisi rahuldab.
*
Teaduste
harrastamist takistab palju see, et harrastatakse asju, mis ei ole
teadmist väärt, ning teisi, mida ei võida teada.
*
Tegelik
vahendaja on kunst. Kunstist kõnelemine on sama kui hakata
vahendajat vahendama, ja siiski oleme sel kombel saavutanud paljut
oivalist.
*
Teaduseidki
harjutades ei või kunagi õieti midagi teada, vaid alati tuleb
tegutseda.
__________________________
1823.
Kõigepealt
õpitagu ise, siis osatakse teiselt õppust võtta.
*
Kõik
elus loob enda ümber atmosfääri.
*
Loodus
on varunud endale nii palju vabadust, et me ei teadmise ega teaduse
abilgi ei jõua sellele täitsa lähedale ega või me ka seda
kitsikusse ajada.
Romaanist
„Wilhelm Meistri rännuaastad“: „Rändaja mõtteviisi
kohaseid aforisme“. 1829.
Kõik
tark on juba enne läbimõeldud; tuleb vaid üritada seda uuesti läbi
mõelda.
*
Kuidas
võib ennast tundma õppida? Ei kunagi mõtiskledes, aga seevastu
toimides küll. Ürita täita oma kohust, siis tead kohe, kes oled.
*
Mis
on kohus? See, mida mingi päev nõuab.
*
Ütle
mulle, kellega läbi käid, siis üteln sulle, kes oled; kui tean,
millega tegeled, siis tean, mis sinust saada võib.
*
Tingimatu
tegevus, olgu see mis laadi tahes, lõppeb pankrotiga.
*
Inimeste,
samuti nagu looduse tegudes on õieti eesmärgid kõige rohkem
tähelepanu väärt.
*
Vaid
targalt tegusad inimesed, kes tunnevad oma võimeid ja kasutavad neid
otstarbekalt ning kaalutletult, suudavad maailmas palju saavutada.
*
Kaks
suurt viga: pidada ennast paremaks või halvemaks kui ollakse.
*
Kunsti
väärtus ilmneb vahest kõige selgemini muusikas, kuna see ei kasuta
materjali, mille puudused tulemuste osas tuleks korvata. See on ehtne
vorm ja sisu, ja see rõhutab ja õilistab kõige enda poolt
väljendatut.
*
Omapärausus
tekitab omapärasust.
*
Tuleb
meeles pidada, et inimeste hulgas on õige palju sääraseid, kes
samuti tahavad öelda midagi tähendusrikast, omamata siiski tootvaid
võimeid, ja siis ilmub maailma kõige imekspandavaimaid teoseid.
*
Sügavalt
ja tõsiselt mõtlevad inimesed on sõjajalal publikuga.
*
Ebausk
kuulub inimese olemusse. Kui seda üritatakse korraga minema
peletada, siis see pageb kõige imekspandavamatesse soppidesse ja
nurkadesse, kust see omal ajal, arvates oma positsiooni mõneti
kindlamaks, taas esile tungib.
*
Vaikin
paljust, kuna ei taha inimesi ekistada, ja vaatan rahulikult, kui nad
sellest rõõmu tunnevad, mis ärritab.
*
Kõik,
mis vabastab meie hinge ilma et see paneks meid end valitsema, on
kahjulik.
*
Fantaasiat
reglementeerib vaid kunst, eriti poeesia. Mitte miski pole kohutavam
kui jõuline fantaasia ilma maitseta.
*
Looduslikud
inimesed oskavad paremini lakooniliselt kõneleda kui õppinud
tsiviliseeritud inimesed.
*
Vaid
igav tajub puudusi; seetõttu sellel, kes tahab neid mõista, tuleb
muutuda igavaks, aga mitte ülemäära.
*
Kes
rahuldub puhta kogemusega ja toimib selle kohaselt, sellel jagub tõde
küllaga. Kasvav laps on selles mõttes tark.
*
Teooria
ei sugugi ei tule meile kasuks sellisena nagu ta on vaid ainult sel
juhul kui see paneb meid uskuma asjade omavahelisse seosesse.
*
Abstraktne
pääseb lähenema inim-arusaamisele kasutamise kaudu, ja nõnda see
õpib kasutades ja vaadeldes moodustamaks abstraktseid mõisteid.
*
Kes
tahab liiga palju või kaldub mitmekesisusele, see on aldis eksimaks.
*
Nii
mõtlemises kui ka tegevuses tuleb saavutatav eristada saavutamatust;
muidu ei saadeta ei teaduse ega ka elamisegi vallas just paljut
korda.
*
Ei
ole midagi mõistusetut, mida kas arukus või juhus ei võiks
parandada, ega midagi mõistlikku, mida mõistusetus või juhus
ekisteele viia ei saaks.
*
On
kaks rahulikku valdkonda: õigus ja oskus.
*
Teaduste
ajalugu on suur fuuga, milles eri rahvuste hääled esinevad järjest
teineteise järel.
*
Vana
põhjendust peetakse au sees, aga ei tuleks loobuda õigusest rajada
ka uusi.
*
Mis
on üldine? -- Üksik-juhtum. -- Mis on eriline? -- Miljon juhtumit.
*
Inimene
peab jääma usukumise juurde, et arusaamatu on arusaadav; muidu ta
ei hakkaks uurimagi.
*
Arusaadav
on kõik eriline, mida võidakse mingil kombel kasutada. Sel kombel
võib arusaamatugi kasulikuks tulla.
*
On
pedante, kes samas ka kelmid on, ja need on kõigist kõige kehvemad.
*
Mõistamaks,
et taevas kõikjal sinine on, ei tarvitse ümber maailma reisida.
*
Üldine
ja eriline ühilduvad: eriline on üldine, mis ilmneb erilistel
tingimustel.
*
Meie
eksitus seisneb selles, et kahtleme kindlas ja üritame eelistada
ebakindlat.
*
Loodust
uurides olen järginud põhimõtet: tuleb kindla juurde jääda, ja
ebakindlat uurida.
*
Kuidas
keegi võiks esineda oma alal meistrina, kui ta ei õpetaks ka midagi
kasutut?
*
Kes
ei mõista, kuidas praktikaga kohandatud tõde kergendust toob, see
üritab seda taunida ja kritiseerida, võimaks nõnda mõneti
kaunistada oma tavalist pette-manöövrit.
*
Mõtleval
inimesel on see kummaline omadus, et ta lahendamatu probleemi asemele
meelsasti sokutab oma fantaasia-loomingu, millest ta enam lahti ei
saa, kuigi ka prooblem juba laheneb ja tõde kirgastub.
*
Kui
igaüks oleks kord veendunud selles põhitões, et erinevatel
inimestel on erinev maailm, siis ei vaidleks ta kellegagi, vaid peaks
teise mõtteviisi, vaid määratletud fenomeniks.
*
Seda,
mida me teame, teab igaüks õieti vaid iseenda tarvis. Kui kõnelen
teisega sellest, mida arvan teadvat, siis ta kohe arveb end paremini
teadvat, ja mul jääb üle vaid oma teadmistega üha uuesti iseense
juurde tagasi pöörduda.
*
Tõde
edendab, ekistusest ei tulene midagi, see vaid vaid mässib meid meie
ekslemisse.
*
Loodusjõud
saadavad korda samasid või vähemalt eri kombel peaaegu sarnaseid
mõjusi.
*
Kogu
teaduse olemusse on levinud õnnetu tahtmine seletada lihtsad asjad
komplitseeritult ja kerged raskel kombel. Arukad teaduse-harrastajad
märkavad seda küll, aga ei taha seda alati möönda.
*
Öeldakse,
et tõde paikneb kahe vastandliku arvamuse vahel. Ei sugugi! Nende
vahepeal paikneb probleem, asi, mida ei saa näha, igavesti toimiv
elu mõelduna rahus-olevana.
___________________________
„Makariuse
arhiivist“. 1829.
Eluradade
saladusi ei saa ega või väljendada; seal on komistuskive, millele
igal ränduril tuleb komistada. Aga luuletaja viitab, kus need
paiknevad.
*
Tõde
on jumalataoline: see ei ilmne vahetult, vaid meil tuleb aimata seda
selle ilmnemistest.
*
Ehtne
õpilane õpib arendama tunnetust esile tundmatut ja läheneb nõnda
meistrile.
*
Kõik
on sarnane ja kõik erinev, kõik kasulik ja kahjulik, kõnelev ja
tumm, mõistlik ja mõistusetu. Ja seegi, mida inimesed ütlevad
üksikute seikade kohta, on sageli vastuoluline.
*
Sellest,
mis mingile inimesele kuulub, ei pääse ta lahti isegi kui ta seda
üritaks endast eemale heita.
*
Erinevad
vanadest aegadest pärit vanasõnad, mida on kombeks korrata, on
algselt tähendanud täiesti muud kui hiljem nende all mõeldud on.
*
Nõnda
kuis aastad kogunevad, tõhustuvad katsumusedki.
*
Mil
mul tuleb lakata olema moraalne, sel juhul kaotan oma kogu võimu.
*
Inimesi
ei peteta kunagi, vaid nad ise peatavad ennast.
*
Mõistev
ei valitse, vaid mõistmine, ega mõistlik, vaid mõistus.
*
Kui
keegi kedagi kiidab, siis ta teeb end sellega võrdseks.
*
Teadused
on õieti elu õpiraamatud: need üldistavad ja ühtlustavad meie
välised ja sisemised kogemused.
*
Uuele
tõele ei ole midagi tülikamat kui vana ekistus.
*
Luuleoskusi
võib olla talupojal sama hästi kui rüütlil; küsimus on vaid
selles, et kumbki haarab oma olukorrale kohaste teemade järele ja
käsitleb neid nende väärtuse kohaselt.
*
Kogu
eksponeeritud kunsti, nagu kogu muugi kunsti põhjenudseks on tõde,
loomutruudus.
*
Mulje
omalaadusus on kogu kunsti algus ja lõpp.
*
„Tervist
ja hüvelisust arvesse võtmata ei ole elus midagi väärtuslikumat
kui teadmiste omamine ja mõistmine.“
*
„On
parem sooritada maailma kõige vähem-väärtuslik ülesanne kui
pidada poolt tundi vähe väärtuslikuks.“
*
Julgus
ja vähenõudlikkus on selgemad väärtused, kuna need on sellist
laadi, et teeseldes ei saa neid jäljendada.
*
Suurimad
raskused paiknevad seal, kust me neid ei otsi.
*
Vaba
hing on ohus labaseks muutma, juhul kui õilis heatahtlikkus ei tooda
kultuurset harmooniat.
*
„Ei
midagi tule pidada kallimaks kui päeva väärtust.“
*
Nüüdisaja
originaalsemad kirjanikud ei ole sellised sel põhjusel, et nad
midagi uut esitaksid, vaid pelgalt seetõttu, et nad on suutelised
ütlema oma asja nõnda nagu poleks varem seda kunagi öeldudki.
*
Kauneim
originaalsuse märk on see, et vastuvõetud mõte ostakse arendada
viljakaks sel kombel, et keegi ei oleks hõlpsalt leiutanud, kui
palju selles peitub.
*
Kes
elab kaua aega märkimisväärsetes tingimustes, see küll ei kohta
kõike, mida inimesele ette võib tulla, aga ta näeb siiski vastavat
ja ehk ka võrreldamatuid asju.
___________________________
Goethe
pärandist: „Kirjandus ja elu“.
Iga
suur aade, mis esineb maailmale evangeeliumina, on stagneerunud
pedantlikule rahavahulgale pahanudseks, ja mõjub mitmetahuliselt,
aga osaltki kultuursele inimesele on see hullutav.
*
Kõik
vahetu innustamine ideaalide harrastamiseks on arvustatav, eriti kui
jutt on naissoost. Kuidas kunagi, satub üks väljapaistev mees enam
või vähem religioosse-moraalse-esteetilise „haaremi“ poolt
ümbritsetuks.
*
Mitte
vaid sünnipärased vaid ka hangitud omadused moodustavad inimese.
*
Iseloomukindlust
suurtes ja väikestes asjades on sellel, kes alati ja järjekindlalt
tegutseb nõnda nagu ta end tunneb suutvat.
*
Kohe
näeb, kus puudub kaks vajalikumat omadust: vaim ja võim.
*
Ajalooliselt
vaadelduna tundub meis olev hüve keskpärasena, ja meie puudused
näivad kaitstavad olevat.
*
Ei
keegi saa armastada teist kui sellist isikut, kelle juuresolekus on
ta siis kindel kui ta seda vajab.
*
Kui
keegi eelistab liikuda maailmas tundmatuna, ei saa ta kellegile
pahandusi tekitada.
*
On
parem sõbras pettuda kuid teda petta.
*
Antaks
palju almusi, kui ostaks näha, kui ilusasti vastuvõtja käsi
liigub.
*
Tegemiseks
vajatakse oskusi, hetagevuseks vara.
*
Ei
ole sellist olukorda, mida ei võidaks parandada saavutuste või
kannatlikuse abil.
*
Himurus:
mängimine nauditava ja naudituga.
*
Rumalus
on oma vaenlase halvustamine enne tema surma, ja odava-meelne on
tema halvustamine peale võitu.
*
Põhiline
halbus: igaüks kujutleks end olevat kõike, mida ta olla saaks, ega
soosiks teistel olla midagi, isegi mitte olemas.
*
Tahetakse,
et teenekad inimested püsivad vähenõudlikuina, aga neid, kes
nõudlikult halvustavad teiste teeneid, kuulatakse meeleldi.
*
Keegi
ei jaksa mõelda, et keegi võiks midagi ehitada ja kaitsta muus kui
vaid poolikus mõttes.
*
Kriitikat
nad suudavad tõrjuda, aga mitte takistada tulemusi.
*
Tõeline
vabameelsus on tunnustuse andmine.
*
Elan
kooskõlas kõigega, kellega lähemalt suhtestun, ega talu teistelt
mida iganes. Seda mõõtu see asi.
*
Meeletut,
vale taluvad kõik, kuna see haarab kaasa; tõde ja karmi ei, kuna
see eristub hulgast.
*
Mõistliku
ja mõistusetu vastu ollakse ühte-aegu.
*
On
täiesti sama, kas kõneletakse tõde või valet: mõlemale ollakse
vastu.
*
Igaüks
kuuleb vaid seda, millest ta aru saab.
*
On
palju inimesi, kes arvavad end ka aru saavat kõigest, mida nad
kogevad.
*
Keegi
ei taha lugeda muud kui sellist, millesse ta on juba mingil määral
süvenenud; ta tahab tuttavlikku, tuttavalikku muudetud kujul.
*
Ärgu
hoolitagu sellest, kas keegi püsib täiesti ühetaolisena, vaid
sellest, kas ta samas meeles toimib.
*
Mõne
aasta möödudes tuleb inimesel teha midagi mingilgi määral
aru saamaks, mida ja kuidas teha tuleb!
*
Kaugemale
rännatakse siis, kui enam ei teata kuhu rännatakse.
*
Kui
keegi harrastab kogu elu asja, mille ebahuvitavust ta lõpuks
mõistab, siis hakkab ta seda vihkama ega ometi pääse sellest
lahti.
*
Kas
küsib igaüks iseendalt, mis tegevus-elundi abil ta igal juhul võiks
oma aega mõjutada ja saab seda ka tegema!
*
See,
kes soovib saata korda rohkem kui kõik teised, petab tavaliselt
iseend. Ta teeb vaid seda, mida ta võib, ja kujutleb oma rõõmuks,
et see on midagi suurt ja rohkemat kui see millega kõik teised
hakkama saavad.
*
Ärgu
vaid keegi mõelgu, et teda vabastajana on oodatud!
*
Päev
külvab ekistusi ja vigu, ajajärk korjab saavutusi ja tulemusi.
*
Kes
ettepoole vaatab, see saab päeva valitsejaks.
*
Kogu
elu moodustab täitmata tahtmine ja täitmine tahtmatult.
*
Kui
ahvid võikisd õppida igavust tundma, siis võikiksid nad inimesteks
muutuda.
*
Idealistidele
on üle kõige innukas pürgimus, realistidele jällegi püsivus.
*
Kes
veel oleks pidanud olema minu suhtes kannatlik, kui mitte mina ise?
*
Inimesed
arvavad, et teised peavad nende heaks tegutsema, kui nad seda iseenda
heaks ei tee.
*
Kui
mingi asi mulle ei meeldi, siis jätan selle pooleli või parandan
seda.
*
Kui
keegi tõepoolest enesesse süüvib, leiab ta iseend alati vaid
osaliselt. Võtku ka ta või täienduseks tüdruku või maailma, sama
see, kumba.
*
Juhul
kui targad ei eksiks, tuleks narridel meelt heita.
*
Mõned
on uhked selle üle, mida nad teavad ja suhtuvad kõrgilt sellesse,
mida nad ei tea.
*
Ajalool
on, samuti kui kõiksusel, mida see esindama peaks, teislaadi ja
imeteldav pool.
*
Lootus
on sama kui reaalsete soorituste abil saavutatud lootuse aade.
*
Võrd-õiguslikkuse
ette-kujutamine on kegreim viis eriarvamuse näitamiseks.
*
Kohe
kui türanni valitsus on kukutatud, algab üldisuse- ja rahva-võimu
vastuolu.
*
Inimesi
tuleb pidada oma aastasaja elunditeks, kes enamjaolt omatahtsi
teadvustamatult liiguvad.
*
Oleks
midagi suurt, kui inimesed saaksid õiguse mõistvalt toimida, isegi
mõistlikult ja mitte ainult omis asjus – sellega saab igaüks
hakkama, -- vaid ka avalikus elus.
*
Majesteetlikus
on sama nagu oskus tasust või karistusest hoolimata toimda õieti
või vääralt.
*
Vallutma
õppida on lihtne, valistema keeruline.
*
See,
kel on selged arusaamad, on suuteline valitsema.
*
Trükivabaduse
poole ei hüüa teised kui need, kes seda valesti kasutada plaanivad.
*
Keele
võimalused ei seisne selles, et see on suuteline võõrapärast
hülgama, vaid selles, et see on suuteline seda endasse sulatama.
*
See,
mida nimetatakse moeks, on hetkeline traditsioon. Kõik
traditsiooniline tahab sundida kõik muu ühel või teisel viisil
samataoliseks muutuma.
*
Tuleb
vaid kasuks varases eas mõista vanema ea eeliseid ja vanana säiltada
endas nooruse paremad pooled.
*
Lausutud
sõna pürgib uuesti esile tulema.
*
Filosoofia
rihib mõistuse saladuste poole ja üritab neid sõnade abil
lahendada.
*
Õnnelik
on see geenius, kes sünnib tõsiselt-võetaval ajal!
*
Suured
võimed on kaunim sobitus-vahend.
*
Selle
vastu, mis pole originaalne, ei tarvitse huvi tunda, ja
originaalsusega tulevad alati ka individuaalsed puudused.
*
Kõneletakse
nii palju maitsest. Maitse on asja kaunistamine, kõrva ärritamisest
säästmine.
*
Publik
tahab end koheldatavat nagu naisi: neile ei öelda muud kui sellist,
mida nad kuulda tahavad.
*
Ajajärgu
veel kestes ei ole pidepunkti, millega seoses seda hinnata saaks.
*
Õiged,
kõikidele aegadele ja rahvastele kehtivad hinnangud on väga
harva-esinevad.
*
Ei
ole midagi teatraalset, mis silma jaoks sümboolne ei oleks.
*
Tõlkimisel
tuleks pürgida tõlkevõimaluste piirideni jõuda. Siis alles õieti
tajutakse võõras rahvust ja võõrast keelt.
*
Trükiviga
nähes mõtlen alati, et leiutatud on midagi uut.
__________________________
„Kunst
ja kunstiajalugu“
Kes
kritseerib kirjaniku hägususes, see peaks enne endasse vaatama, kas
sealgi on eriti valgusrikas. Hämaruses näib vägagi selge kirjutis
võimatuna lugeda.
*
Mõningate
minu aforismide hämarus on vaid suhteline. Kuuljatale ei või saada
teha selgeks kõik, mis kirjanikule selgineb.
*
Kunstnik,
kes toodab väärtuslikke teoseid, ei suuda alati selgitada omaenda
või teiste teoseid.
*
Sama
raske on õppida nii eeskujudelt kui loodusest.
*
Piisab
juba, et kunsti-harrastajad üksmeelset täiuslikku tunnistavad ja
seda väärtustavad; keskpärasuse üle tülitsemine ei lõppe
kunagi.
*
Kunst:
teine loodus, seegi salapärane, aga mõistetavam, kuna see lähtub
mõistmisest.
*
Kunstiteoseid
hävitatakse siis kui kunstitaju kadunud on.
*
See,
mida suudetakse viimistleda, tuleb juba alguses selgelt näidata.
Juba siis tuleb määratleda, mida teha kavatsetakse.
*
Parimatelgi
kunstnikeil ei õnnestu alati vormida mitmeid oma loomingu osasi
üheks tervikuks.
*
Diletantide
viga: tahtmine vältimatul kombel fantaasia tehnikaga ühendada.
*
Maitselagedus
koos tehnikaga on kunsti kardetavaim vastane.
*
Antiigi
templid keskendasid Jumala inimesele; keskaja kirikud pürgisid
Jumala poole kõrgusesse.
__________________________
„Loodus
ja loodusteadused“
Mõiste
on kogemuse summa, aade selle tulemus. Mõiste moodustamiseks
vajatakse arusaamist, aate mõistmiseks mõistust.
*
Leiutamine
on otsimise lõpptulemus.
*
Rõõmu,
et me oleme esimesena avastanud, leiutanud midagi, ei saa keegi meilt
röövida. Aga kui tahame selle eest au-osutusi, võib see kuivada
väga väheseks, sest tavaliselt ei olnud me esimesed.
*
On
juba avastatud palju enamat kui aravataksegi.
*
Mõtlemine
on huvitavam kui teadmine, aga veel huvitavam on vaatamine.
*
Me
ei nimetaks oma teadmisi hajusateks, juhul kui meil ei oleks
terviklikkuse mõistet.
*
Teaduses
nagu kunstiski on kaks poolt. Üht, reaalset, võib õppida ja
teistele õpetada, teist, ideaalset, mitte.
*
Neli
teaduste ajajärku: poeetiline, ebausklik lapseiga; uuriv,
uudishimulk kogemusepõhine ajajärk, didaktiline, pedantlik
õpetussõnade ajajärk ning metoodiline, müstiline
aatelisuse ajajärk.
*
Teaduseid
pidurdab kõige rohkem see, et nende harrastajad on oma võimetelt
ebaühtlased.
*
Nõrkade
vaimude veaks on, et nad mõtiskledes kohe siirduvad üksikult
üldisele, selle asemel et mõiste, et üldine on leitav vaid
tervikus.
*
Iga
päev on inimesel põhjust kirgastada oma kogemusi ja puhastada
vaimu.
*
Nad
üritavad küll tõsimeeli, aga nad ei tea, kuidas neil tuleks
tõsimeeli üritada.
*
Sellest,
mida nad ei mõsita, ei taha nad midagi teada.
*
Teaduslikes
debattides tuleb hoiduda probeelmide vältimisest.
*
Mitte
kõik soovitav ei ole saavutatav, ega kõik teada olev teatav.
*
Kui
inimesed ei ole suutelised vajalikku sooritama, siis harrastavad nad
kasutut.
*
Ei
peta mitte aistingud, vaid hinnanguvõime.
*
„Hoolikalt
vaadeldes on kogu filosoofia vaid inim-arusaamine esitatuna hämarate
ja segadust-tekitavte sõnadega.“
*
Elav,
andeks vaim, kes oma pürgimusi praktikas teostamaks haarab kõige
lähima poole, on parim maa peal.
*
Mõtleva
inimese suurim õnn on saada endale uurimiseks see, mis uuritav on,
ja rahulikult austada seda, mis uurimatuks jääb.
*
Elame
tuletatud fenomenide piireis ega me ei tea üdsegi, kuidas võiksime
põhiküsimustele läheneda.
*
Kõik
on lihtsam kui võidakse mõelda, ja samas komplitseeritum kui
võidakse mõista.
*
Tõelisuse
valdamiseks vajatakse palju kõrgemat vahendit kui eksituse
kaitsmiseks.
*
See,
kes näeb enda ees mingit fenomeni, mõtleb juba sageli sellest mööda
kaugemale; see, kes sellest vaid kuuleb, ei mõtle üldse.
*
Vaid
fenomenide püsivus tähendab midagi; mida me neid täheldades
mõtleme, see täiesti ükstaspuha.
*
Öeldakse
täiesti õieti: fenomen on tulemus, millel puudub põhjendus, mõju,
millel puudub põhjus. Põhjenduse ja põhjuse leiutamine on
inimesele nimelt sel põhjusel raske, et need oma lihtsuse tõttu
pilgu eest varajatuks jäävad.
*
Põhjuse
ja tagajärje mõiste, mis on inimesele suuresti sünnipärane ja
neile väga tähtis, viib praktikas lugematute, alati korduvate
vigadeni.
*
Eksimine
tähendab olemist sellises olukorras otsekui küsimuse all olevas
asjas õigus ei olekski. Enda ja teiste eksituste leiutamine on
leiutamine tagasi-poole.
*
Kõik
ametimehed on kehvas seisus seetõtu, et nad ei saa jätta kasututki
tähelepanuta.
*
Teadmatud
esitavad küsimusi, millele teadjad on juba tuhat aastat tagasi
vastanud.
__________________________
Järelnoppeid
Vale
ja ekslik on harilikult mugavam sel põhjusel, et see on lihtsam.
*
Maistes
asjades tuleb vaadata vaid vahendeid ja nende kasutamist.
*
Kolmesorti
narre:
mehed
uhkeina,
tüdrukud
armunuina,
naised
armukadedaina.
*
Täiuslikud
kunstnikud saavad rohkem kiita oma õpetust kui loodust.
*
Kui
esitatakse vastuolulisi arvamus-avaldusi, siis tuleb vaadata, kes
otse märki tabanud on.
*
Inimene
võib vaid endataolistega koos elada, ega alati isegi nendega, sest
ta ei või aja möödudes taluda, et keegi on tema sarnane.
*
Vaadeldagu
loodust mis suunas iganes, alati ilmneb sealt lõputult.
*
Kes
tegutseb rõõmuga ja sellest rõõmu tunneb, mida ta valmistanud on,
see on õnnelik.
__________________________
J.
P. Eckermanni poolt üles kirjutatud Goethe aforisme
Rahvale
on kasuks vaid selline, mis lähtub selle oma põhiolemusest ja selle
enda üldistest vajadustest, ega ole vaid teiste jäljendamine.
*
Kirjaniku
stiil on tema seesmise olemuse täpne koopia. Kui keegi soovib
kirjutada selges stiilis, siis leiduku ta enda hinges selgus; kui ta
tahab muuta oma stiili suurejooneliseks, siis olgu tal ka
suurejooneline loomus.
*
Minul
tuleb naerda esteetikute üle, kes vaevavad ennast võidaks
abstraktsete sõnade abil moodustada mõisteks selle sõnul-sõnamatu,
mida me kauniks nimetame. Ilu on algnähtumus, mis küll kunagi
iseenesest-võetuna ei esine, aga mille heiataus saab ilmsiks loova
vaimu tuhandetes erinevates ilmingutes ja on sama mitemtahuline ja
erinev nagu loodus ise.
___________________________
MÕTTE-
Ja EPIGRAMMI-LUULETUSI.
INSPIRATSIOON
Kunsti
maskina kasutades
kunsti
varje vaid lood;
aateid,
indu ise sa täis
kõik
sind soosima saavad.
LUULE
TOOJA
Ei
luuletus õnnestunudki,
kuid
õnne ma vaid kogesingi,
aga
kirkaks tõusis laulu leek,
kui
tormipilvedele vastu sõund.
SELETUSI
Seletustega
vaid varustatakse neid
ammuste
aegade kuulsaid kirjatöid;
nüüdisaegsed
kindlasti kaasas kindlasti on.
Ei,
tõlgituks needki tulemas on!
PARIMINI
Harva
heidetakse pilk
raamatute
sala-ustele:
paremini
vahel peidetakse
tabamatuisse
väärtustesse.
HALB
LIIT
Must
ja valge, surma värvid need,
odav
hallus ühendab need.
AJA
AJAKIRJANDUS
--
Miks meie aeg, ei sugugi lehti kiida?
--
Kuna meie aja palvet paluvad need vaid.
UUS
LEIUTIS
Sulle
nad selgitavad: on vale ja vargus valed.
Kes
varas, valetav mees teda kahtlustused ootamas ees?
Suurim
kes geenius on? Tema suurim on, igas kunstis
kattega
kaetud ta loodust järgida võib.
KLÄHVIJAD
Kui
ratsustame kuhu iganes
kas
siis huvi või siis tegevuse tarvis,
nii
meie kannul iganes
kostab
klähvimist kõiges jõus.
Vaid
amet hoiab eemale penid nood:
need
saadavad ratsutajat,
ja
haukumisega teatavaks toob
need
kust sõidavad ratsutajad.
ERILISED
Miks
plikadega poisid ei tantsigi?
Erilised
soosivad teineteist.
Aga
omavahel kisuvad naad taaski,
kõrtsis
kui liiga nad kurku kallavad;
saab
pastor nad rahunema,
kuna
ei ole võõrdväärne neile tema.
NÄHTAVUS
Kena
on neiu pilk, seda ma möönan,
nõndasamuti
mind mehikest, õlle juurde tõmbab,
tervitused
sellelt, kel on käsuvõim,
päevapaiste
sügise taevahallas.
Kenam
kui kõik need on siiski
pilk,
mida almuse saaja koges,
vaese
käsi ulatus kui žestikuleerideski,
ja
ta sind kiitis oma meeles.
Kui
ta vaatab, nõua vaikideski!
Seda
kui tunnen, alati andeski.
___________________________
ELUKUNSTI
KÄSITLEVAID EPIGRAMME.
Näidendisarjast
„Trahvimaja“
Hinges
väärtusliku pilti talleta! Läbi kosmose
tähtedena
särama loodus need külvanud on
*
Kes
on õnnelikum? Kas teiste asjad, õnne
tundva
rõõmuks kui oleksid need omad.
___________________________
Sarjast
„Eprigrammerida“ (Xenien)
Eksib
kogenu, üsna halbadeks inimesi aravates,
petlik
on ka samuti: kõik üleüldse oivaline on.
Mis
põhjus võiks olla mu vaikimises? See, minul lihtsamaks kui sa
arvad:
silmnähtav
see, su silmade ees ma olen.
____________________________
Sarjast
„Neli aastaaega“
On
tõeline armastus vaid see, mis sarnasena säilib,
kõik
mis soodustatkse või kõik mis sel keelatakse.
*
Nii,
et keda usukda? Seda ütlen, ustav sõber: usu
vaid
elu! Õpid selle, millest on teised suud kõrval vait.
*
Miks
nii harva geenius meeltega ühtib? Jõudu
kartlikult
see kasutab, ei geenius päitsmeid taluda või.
*
Tunde-inimestesse
ei millaski uskunud; neist
koidab,
nendeks muutuvad, kehvad kelmid vaid.
*
Kui
keegi taipab oma, tunnstab ka teiste eelised,
siis
alatine rahu juba sündimas on.
*
Langeda
on surelike saatus, nii algajal
kui
ka meistril; suurem on oht, kui päitsmeis too.
____________________________
Sarjast
„Taltsaid epigramme“
Ära
kaduvaist
sa
hooligi!
Elu
igavikustamine
vaid
ootamas ees.
*
Selle
sugusele kelle eksitusi õiendatakse,
ta
kuuleb: „Paremini ise tee!“
*
Üle
mägede, orgude,
muud
kui vaid hirm täidab!
Kui
keski kuradi meelt pelgab,
tuleb
tal pruukida suud.
*
Nad
ratsutavad et saada teelt ära!
Nii,
kuidas? Rumalus ja ülbus.
Nad
ratsutagu, kes neid peataks?
Juures
istub häbi, hämmastus.
*
Kõik,
mida kohtad eal,
tervitagu
ametit vaid!
Ütle:
kasuks tuli mulle siis,
õpetuse,
õnnistuse sain.
*
Mis
meeles teil ka ei mõlguks,
ei
mind see huvita liiast.
Milleks
häid, parimaid pürgimas näen,
seda
üritan omaltki poolt.
Sama
palju tehtavaks jääb,
ei
keegi saa puhkama jääda.
*
--
Hämaraks sinu kõnes paljut jääb.
--
Elage, siis võite seda mõista.
*
Nii
ei kohuta mind ei miski muu
kui
mõistusetus, mis materialiseerub.
*
Aastast
teise
sa
puutuda saad mitmesugust,
aga
mäleta, kuidas oma teed sa käid,
et
samasugune aina näid!
*
Seda
tuleb korrata aina:
kõnelen
nii nagu mõtlen;
kui
sind vahel laidan,
intressidega
maksan laenu!
*
Mida
järele jätta suudetakse
nõnda
hoogsalt keerutades luuda?
Et
eilset pole olnudki,
need
huilgajad tänagi hüüa.
*
Vaevalt
võiksin elada seal:
eraklikum
oleksin kui väljaspool.
*
Ära
pooleldi välja kutsu!
Ega
lobast rõõmu tunne.
Ära
kõrvu vaeva!
Õige
jutt on sile.
*
Arm
ja kirg haihtuvad, vaid
sobiv
aina võidutseb.
*
--
Oi arm, kui oled ära,
kui
paljust me jäime ilma!
--
Elatakse eri ilmas,
meie
samuti kui teist taas näeme.
*
Nii
kummalisel rajul
nad
iseendid kiusavad:
ei
kellekski tahata saada,
igamees
on juba omale keegi.
*
Ei
minu veenudumisi keegi riisu;
kui
paremini tead, tee see järgi!
*
Kui
viljasaaki ohtrat soovid saada,
saad
rohkelt seda ka teistele toota.
*
Sa
kaugemale päästa püüaks,
ja
tõusta ülemisse sfääri;
kui
endale ja teistele ustav oleksid,
nii
ohtraks muutuks kitsaski.
*
Kui
eilse oivaliselt veetsid töös,
oled
täna jõuline, vaba,
võib
loota, et homne samuti
toob
õnne samuti.
*
Mõned
arusaajadki eksiteile viis
need
seigad, mida nad mõista ei täi.
*
Harju
teisega, loomus võidab!
Hea,
kaunis meelde jäta,
kõiges
õieti talitada püüa!
Väärus
langeb kord aina.
*
Proovi
naerusi võita,
ära
kõrvale neid tõrju!
Kes
ka võistu ei koida,
mida
jõud ei mööna.
*
Oma
saatust kanna üksinda,
ära
vaevajaid vaid kurda!
Need
sind kuuldes sõber,
lisamuresi
vaid toovad.
*
Kui
tootlik on väiksemgi leht,
kui
seda korralikult harida!
*
--
Maha ma meistritest jäin;
on
epigoon viletsaim kõigist!
Mina
kõik õppinud olen isepäi.
--
Tulemus on sellekohane.
*
--
Ole viisakas siiski! -- Pööbli tarvis?
Ei
siidist õnestu teha kotiriiet.
*
Head
hoia silme ees,
sel
on aina mõte sees.
_____________________________
Sarjast
„Jumal, meel ja maailm“
Kui
taevas kirgastub korra,
näed
tähti kas või mõnegivõrra.
*
Igas
suunas kui äärmistel käid teedel,
siis
ääretust sa saavutad seal.
_____________________________
Sarjast
„Ütelus-sõnade kombel“
On
palju kergem linikut luua,
kui
leida pea, kes võiks seda endale nõuda.
*
Ära
asjata oma aega kuluta!
Kui
tajud mida tahad,
siis
oma lähedalt seda otsi!
*
Tegid
kohusetruult oma väikese töö;
seda
suureks arvata saad samuti.
*
Oleks
minu meelest suurim piin
paradiisis
üksi olla siis.
*
Kui
oivaliselt kõik asjad oleksid seatud,
kui
kaks korda neid teha oleks antud!
*
Saab
hakkama kõigega,
peale
õnne jätkuva.
*
Kas
pääste-võimalust keegi palus?
Parim
on külaverelisus.
*
Üsna
mõttetu, vennike, näid:
sa
ust otsid ja ise sealt läbi käid.
*
„Mind
saatus eal ei soosi!“
Sadulada
hästi, ratsuda edasi vaid!
*
Kes
meile selle kena rahu soosiks,
et
oma õnne sepistata saakski?
*
Koos
narridega polegi olla keerukaski;
saad
hulludega hoida sama koosi.
*
Kui
õilis sinu vastu eksib,
siis
hoia suu valve all ainult!
Ta
võlaks seda arvab
ja
see ka makstud saab.
*
Nii
vähe tunntustust kui saabki su töö,
ja
nimi sul juba midagi näitab,
siis
selle au selle sa saavutad taas:
sindki
nad kasutavad vääralt.
*
Kui
ehtsalt lembes ja unelmais vaid,
siis
ehtsalt elavana tunda ned said.
*
Mitmeti
asjatult uurida püüame,
miks
läksime teededele nendele;
mõnetist
tasu me sellestki võidame,
et
on ohtrasti jagunud meitele.
*
Omapärasused
on juba valmis sul:
võib
ka omadustest midagi tulla sull.
*
Soorita
tegu,
nimetan
aulikuks sind.
Ei
käed nii
saa
rakku minna.
*
Te
aravate inimesed end tundvat,
nime
järgi igat kutsutut,
aga
vaadeldes teete tähalepaneku:
nimetamatutki
kõigis neis on.
*
Olgu
sanagar kuivõrd võrratu,
üksteise
järel teise ta kergemini võidab,
ja
võidetu jällegi kui tark on,
ta
võitjaga liitu tahab seatud olla.
______________________________
„Lääne-idamaisest
luulevihikust“
Ei
täna osaks saa tulla
sellest
paremat
kui
ma eile soovisin sulle.
*
On
veel päev; mees, hakka tööle taas!
Kui
saabub öö, on magamiseks aega taas.
*
Kes
ise on tarmu kohaselt võidelnud,
vaprust
ta siis vist ülistab.
Ei
inimese väärtust tunne keegi,
kes
võitluse kuumusest kõrvale jääb.
*
Püsi
vait, nii saad mured kõrvale heita!
Kogu
inimese keel peita.
*
Hea
nime lõpuks võidab,
seigad
selgeks saavad koita!
Alustuseks
sellest aitab.
______________________________
Eri
sarjadest:
OMA
Ma
tean: muud ei ole mul
kui
aade, millele andun,
kui
pulbitseb see mu hingest,
ja
iga hetk on õnnelik,
mu
saatus on armuline
mul
elada võimaldab alatigi.
SAMUTI
Ära
oma saatuse vastu
väida
või plehku pane!
Vastu
astu ainult sa,
siis
pääsed paremasse jakku.
SÜDAMETUNNISTUS
Inimene
ju keski on!
Vaadates
ta märkab:
Mõnigi
seik on võrratu
hea
on looduse poolt säätud,
mõni
mure, rõõmgi
omaenda
oma täitsa on.
Öelda
saad kui, arvaksin:
elamine
tasub vaeva!
MEENUTATAV.
Miks
lased end eksi viia?
Head
otsi lähedalt!
Õnne
järelele vaid pürgi,
ja
see on alti sinu lähedal.
SELTSKOND
Pöördus
tagasi suurest seltskonnast õppinud mees,
kes
seal vaiksena püsida oskas.
--
Öelge, kuidas võõrad teile meeldisid!
--
Kui nad raamatud oleksid, ei loeks ma neid mitte.
OOTA!
Ei
jahmerdamisest sellest tulemust näi.
Kui
need roosid on, siis nad eks lilledena käi.
ALATI
KAUNIS
Kui
vihmane ja sünge on ilm
minule
just sobiv ta näib,
kus
peitub lembus püha.
Koputan
oma aknale üha:
minu
hing, tule esile vaid,
sa
ilus oled endiseltki vaid!
NAISED
Naisi
säästvalt kohelge!
Nad
kõverast küljeluust on loodud,
vaid
mehed, käskijad, sirgeks on seatud.
Kui
pitsitada neid, nad katkevad,
jätad
rahule nad, nad kõveraiks väänduvad
Hea
Aadam, mis siis kehvemini käändub?
Naisi
säästvalt kohelge!
Mis
siis, kui küljeluu teil murdub?
ÜKSI
Olen
üksinda,
ja
paremgi on nõnda.
Oma
veini
joon
üksinda,
käin
üksi oma radu;
keda
mu aated aidata saaksid?
ÕNNE
JUHATUS
Elus
suur peab olema, oivalisil laineil,
parimat
pürgida aina kui vaistes.
Nii
paljus parimat peituvat näed;
seda
leides igaviku teenijaks jääd.2
___________________________
1
GOETHE: „Mitelmiä“. Provoo/Helsinki, 1947. Sumoentanut: V.
Arti. (+ „Lukijalle.“). 7 – 226 sivua. (Goethe: „Mõtteid.“
(= „Aforisme.“). Soome keelde tõlkinud: V. Arti. (+ Soome
keelde tõlkija eesõna: „Lugejale.“ Lk.: 7 – 8.). Lk.: 7 –
226.
2
20. 04. 2020. -- Ja siis sai tänaseks tõlgitud surematu saksa
kirjandus-klassiku nagu GOETHE aforimide valik. Soome keelne
esmatrükk on aastast 1947. Seega siis nüüd avaldada eesti keelde
kui kolmandasse keelde. Ilmselt huvitab Goethe geniaalusus paljusi
inimesi, avaldan selle nüüd oma (Google Incoropration) blogides.
Oma blogides olen avaldanud juba üle 150 essee filosoofiast ja
kirjandusest ja tsitaate ja eriti just tõlkeid. Tõlgitud (ja
siinse kirjutise all antud blogide aadressidelt hõlbsasti leitavad)
on ka juba 10 seni eestindamata PLATONi dialoogi. (Samuti mahukas
käsitlus filosoofilisest esteetikast, Jyri Vuorinen &
„Esteetika klassikud“, samuti tõlgeid Fr. W. NIETZSCHE, K.
LÖWITH (religioosse eksitsentsialismi esindaja, kirjutis aastast
1933.), S. J. LEC, (Poola aforistliku filosoofia esindaja,
`60-ndates, kogulooming), HERAKLEITOS, (säilinud laused)). -- Juba
on minu blogidel Eestist ligi 5500 lugejat ja Gloobusel ligi 50 000
„vaatajat/lugejat“.)). -- Kõikvõimalikud kommentaarid ja
täiendus-ettepanekud ja mõtestatud kriitika on vägagi oodatud
tõlkija täiesti kehtivale e-maili aadressile nagu:
madisliibek@gmail.com
JA minu 4 blogi
aadressid on järgnevad:
