Carlos Castaneda tsitaadid. (2. osa.)

Carlos CASTANEDA:

Tsitaadid (2. osa.)

______________________________________________________________________________________________________________________________________________

[I.] Carlos Castaneda: „The Teachings of Don Juan. A Yaqui Way of Knowledge.“ („Don Juani õpetused. Yaqui (indiaanlaste) teadmiste tee“). Pärnu, 1995. Kirjastus: „Chiron“. Tõlkinud: Urmas Lipand. Lk.: 3-151. [C: New York, 1968.]

„... midagi muud ei tuleks püüda, kui rajada lõputult pika tee algus ja suund. Mingi süstemaatilise ja kindla täielikkuse rõhutamine võib lõpuks olla vähemalt enda illusioon. Täiuslikkust võib üksikuurija siin saavutada ainult subjektiivses mõttes, et ta annab edasi kõik, mida on olnud võimeline nägema.“ (Georg Simmel.), (lk. 3).¹

„... Carlos Castaneda viib meid don Juani juhendamisel läbi videvikuhetke, läbi selle universumis oleva lõhe, mis on päevavalguse ja pimeduse vahel, maailma, mis ei ole mitte üksnes teistsugune kui meie oma, vaid täiesti teistlaadi reaalsusega.“ /.../ Asi on pigem selles, et erinevate inimeste maailmadel on erinevad kujud. Metafüüsilised eeldused on erinevad: ruum ei ühti Eukleidese geomeetriaga: aeg ei moodusta lakkamatut voogu, põhjuslikkus ei vasta Aristotelese loogikale, inimest ei eristata mitte-inimesest ega elu surmast, nagu meie maailmas.“, (lk. 5).

„... Kuid inimesed... /..../ „...uskusid, et tal on mingit liiki „salajasi teadmisi“, et ta oli brujo. Hispaaniakeelne sõna brujo tähendab ravijat, maagi, nõida. See tähendab põhiliselt isikut, kel on erakordsed ja tavaliselt kurjad võimed.“, (lk. 8).

„... Olen nimetanud need „ebatavalise reaalsuse olukordadeks“, mõeldes sellega mittetavalist reaalsust, vastandina tavapärase elu tavalisele reaalsusele. See vahetegemine põhineb ebatavalise reaalsuse olukordadele omasele sisemisele tähendusele. Don Juani teadmiste kontekstis peeti neid reaalseteks, ehhki nende reaalsus oli tavalisest reaalsusest erinev.“, (lk. 13).

„... „on jõud, mida inimene võib tuua enda ellu enda aitamiseks, nõu ja jõu saamiseks, mis on vajalik ükskõik kas siis suurte või väikeste, õigete või valede tegude täideviimiseks. See ally on vajalik inimese elu tõstmiseks, tema tegude juhtimiseks ja teadmiste edendamiseks. Õigupoolest on ally asendamatu abi teadmiste saamiseks.“, (lk. 40).

„... Ta hiilib su juurde nagu naine. Sa ei ole isegi sellest teadlik. Kõik, millest oled huvitatud, on see, et ta annab sulle hea ja tugeva enesetunde...“, (lk. 52).

„...“Ma ei ole kunagi kellegi peale pahane! Ükski inimolend ei või mitte kunagi midagi küllalt tähtsat selle jaoks teha. Sa vihastad inimeste peale, kui tunned, et nende teod on tähtsad. Ma ei tunne seda enam.““, (lk. 58).

„... Selleks ajaks tunneb inimene oma soove, ta teab, kuidas neid soove rahuldada. Ta võib ette aimata oma uusi õppimise astmeid ja kõike ümbritseb terav selgus. Inimene tunneb, et midagi ei ole tema eest varjatud.“ /.../ „See sunnib inimest mitte kunagi eneses kahtlema. See annab talle kinnituse, et ta võib teha kõike, mis talle meeldib, sest ta näeb kõiki asju selgelt. Ja ta on julge, sest ta on selge, ja ta ei peatu mitte millegi ees.“, (lk. 67).

„... Seepärast pead alati meeles pidama, et rada on ainult rada. Kui tunned, et sa ei peaks seda mööda minema, siis ei tohi sa mitte sellele jääda, mitte mingil tingimusel. Et omada sellist selgust, pead elama distsiplineeritud elu.“ /.../ „Vaata iga rada lähedalt ja kaalutlevalt. Proovi seda nii palju kordi, kui pead vajalikuks. Siis esita endale – ja ainult endale – üks küsimus. See on küsimus, mida ainult väga vana inimene esitab.“ /.../ „Kas sellel rajal on süda? Kõik rajad on samad: need ei vii kuhugi.“, (lk. 85).

„... kui tal ei ole otsustavust, eesmärgitunnet, mis on vajalik õppimiseks. Kui inimesel on aga selge paindumatu taotlus, ei ole tunded mingil määral takistuseks, kuna ta on võimeline neid kontrollima.“, (lk. 88).

„... Et käsitleda seda jõudu, ütles ta, peab elama laitmatut elu. Laitmatu elu mõiste ei kuulunud ainult ettevalmistava perioodi juurde, vaid moodustas ka inimese suhtumise pärast kogemust.“, (lk. 112).

„... kuid me peame järgima teatud samme, sest nendes sammudes leiab inimene jõudu. Ilma nendeta oleme eimiski.“, (lk. 127).

„... on nagu naine, ja nagu naine, meelitab ta inimesi. Ta seab lõkse iga nurga peale.“ /.../ „Kuid tema lõks on selleks, et panna sind uskuma, et tema tee on ainus.“, (lk. 128).

„... Ta ahvatleb inimesi ja annab neile jõu tunde. Ta tekitab neil tunde, et nad võivad teha asju, mida ükski tavaline inimene ei suuda. Kuid see on tema lõks.“, (lk. 129).

„... On olemas koht, kus kaks maailma teineteist katavad. Lõhe on seal.“ /.../ Et sinna saada, peab inimene kasutama oma tahet. Ta peab, ütleksin, arendama välja kõrvalekaldumatu taotluse selle jaoks, ühese pühendumise.“, (lk. 149).

________________________________________________________________________

[II.] Carlos Castaneda: „A Separate Reality: Further Conversations With Don Juan.“ („Eraldiolev reaalsus.“) Pärnu, 1995. Kirjastus: „Chiron“. Tõlkinud: Urmas Lipand. Lk.: 3-226.

„... Hakkasin kaotama seda kindlust, mida me kõik omame, et igapäevase elu reaalsus on midagi, mida võime eeldatuks pidada.“, (lk. 8.)

„... Ameerika indiaanlastele on võib-olla tuhandeid aastaid see ähmane nähtus, mida meie kutsume nõiduseks, olnud tõsine, siiras praktika, mis on võrreldav meie teadusega.“, (lk. 11.)

„... kuidas end kaitsta -“ /.../ „... jõu eest, mida ta on rakmestanud, mis ei ole ta ise ega keegi teine.“, (lk. 29.)

„... Kui sa seda kord õpid, võid näha maailmas igat üksikut asja teistsugusel viisil.“ /.../ “Kui iganes sa vaatad asjadele, sa ei näe neid. Ma arvan, et sa vaid vaatad neid, et teha kindlaks, et seal on midagi.“ /.../ „Teisest küljest aga, kui õpid nägema, ei ole asi kunagi sama mis siis, kui sa seda näed, ja siiski on see sama.“, (lk. 31.)

„...“See oleks nagu küsida, mida meie, inimesed, teeme maailmas. Ma tõesti ei tea. Oleme siin, see on kõik.“ /.../ Võib-olla on nad olnud siin enne meid.“ /.../ „Meie, inimesed, ei ole mitte alati siin olnud.“ /.../ „Meie, inimesed, teame väga vähe maailmast.“, (lk. 34.)

„... et minu arvates on don Juan praegu, nagu ta oli olnud minevikuski, suur nõid. Võib-olla kõikidest kõige suurem. Et tunnen – temas on tõesti midagi ebatavalist.“, (lk. 60.)

„... Julgust ei nõiu. Julgus on midagi isiklikku. Nõidumine on inimeste kahjutuks, haigeks või tummaks tegemiseks. Sõjameheks ei saa nõiduda. Et olla sõjamees, peab olema kristallselge...“, (lk. 65.)

„... Sinu teod on sulle kindlasti tähtsad, kuid mulle ei ole ükski asi enam tähtis, ei minu oma teod ega minu kaaslaste omad. Ma elan siiski sellepärast, et mul on oma tahe. Kuna olen karastanud oma tahet kogu elu jooksul, kuni see on puhas ja terve, siis nüüd ei ole see mulle tähtis, et miski ei ole tähtis. Minu tahe kontrollib minu elu narrust.“, (lk. 69.)

„... Näiteks, don Juan, kas te mõtlete, et kui inimene õpib kord nägema, siis kõik kogu maailmas on väärtusetu?“ „Ma ei öeldnud väärtusetu, ütlesin tähtsusetu. Kõik on võrdne ja seega tähtsusetu. Näiteks mul ei ole mingit võimalust öelda, et minu teod on tähtsamad kui sinu omad või et üks asi on olulisem kui teine. Seetõttu on kõik asjad võrdsed, ja olles võrdsed, on need tähtsusetud.“, (lk. 71.)

„... Tema kontrollitud narrus paneb ta ütlema, et see, mida ta teeb, on tähtis, ja paneb ta tegutsema, nagu oleks see tähtis. Ja siiski ta teab, et see ei ole tähtis, nii et – kui ta on sooritanud oma teod, taandub ta rahus. Kas tema teod olid head või halvad, töötasid või mitte, ei ole mingil viisil tema mure.“, (lk. 74.)

„... Tunda inimeste meeldivust või olla inimeste jaoks meeldiv ei ole mitte kõik, mida võidakse inimesena teha.“, (lk. 77.)

„... olen ma ainult inimene, kes teab, kuidas näha, ja kes leiab, et ta on hämmeldunud sellest, mida näeb; inimene, kes teab, et ta ei hakka kunagi aru saama kõigest sellest, mis teda ümbritseb.“, (lk. 79.)

„... Sul on hämmastav meetod, kuidas sa saad kõik enda kasuks tööle.“ /.../ Sul on midagi, mis aitab sind igal teetollil. Selle kohta, kuidas sa õpid jõudusi tundma, ei ole teist võimalikku seletust.“, (lk. 105.)

„...“Sõjamehe moodi tegutsema õpitakse tegutsemise, mitte jutustamise kaudu.““, (lk. 123.)

„... Tahe on midagi väga erilist. See toimub salapäraselt.“ /.../ „Tahe on midagi muud, midagi väga selget ja võimsat, mis võib suunata meie tegevust. Tahe on midagi, mida inimene kasutab, näiteks selleks, et võita lahing, mille ta kõigi arvestuste kohaselt peaks kaotama.“, (lk. 124-125.)

„Tahe on jõud, vägi.“ /.../ „Kuid nüüd vähemalt tead, et ootad oma tahet.“ /.../ See, mis aitab sinu tahet arendada, on iga väiksemgi asi, mida teed.“, (lk. 127.)

„... Selline inimene ei himusta aga midagi, sest ta on omandanud vaikiva iha elu ja kõigi elu asjade järele.“ /.../ „Lõpliku otsustuse jõud võimaldab tal valida kahetsuseta, ja mis ta valib, on alati strateegiliselt parim.“, (lk. 129.)

„... et sõjamees õpib ilma igasuguse rututa, sest ta teab, et ootab oma tahet. Ja ühel päeval õnnestub tal sooritada midagi, mida tavaliselt on täiesti võimatu täide viia. Ta ei pruugi isegi märgata oma ebatavalist tegu. Ent kui ta jätkab võimatute tegude sooritamist või kui võimatud asjad juhtuvad temaga ikka edasi, siis saab ta teadlikuks mingit liiki esilekerkivast jõust.“, (lk. 130.)

„...“Kui lõpetame endaga rääkimise, on maailm alati selline, nagu ta peaks olema: Me uuendame seda, sütitame eluga, hoiame seda üleval sisekõnega.“ /.../ „Maailm on niisugune või naasugune ainult sellepärast, et me ütleme endale, et ta on selline. Kui lakkame endile ütlemast, et maailm on selline ja selline, lakkab maailm selline ja selline olemast.“, (lk. 188.)

„... See oli mõtetest vaba olemine, mida saab võib-olla võrrelda mitte millestki hoolimisega. Maailm näis olevat sel ajal imelikult tasakaalus, seal ei olnud midagi, mida oleksin võinud lisada, ega ka midagi, mida oleksin võinud sealt ära võtta.“, (lk. 220.)

________________________________________________________________________

[IV.] Carlos Castaneda: „Tales of Power.“ („Jutustused jõust.“) Pärnu, 1994. Tõlkinud: Urmas Lipand. Lk.: 7-267. [New York, 1974.]

„... et ta nägemise all mõtles asjade intuitiivset tajumist, võimet midagi otsekohe mõista, võib-olla võimet näha läbi inimestevahelisi suhteid ning avastada varjatud tähendusi ja motiive.“, (lk. 24.)

„... Maailm ei mõju meile otseselt, maailma kirjeldus on vahepeal. Nii et tegelikult oleme kogu aeg ühe sammu võrra nihutatud ja meie maailma tajumine on alati mälestus tajumisest. Me meenutame pidevalt hetke, mis on just toimunud, just möödunud.“, (lk. 47.)

„... Abi mille jaoks? Sul on kõik vajalik ekstravagantseks reisiks, mis on su elu. Ma olen püüdnud sulle õpetada, et tõeline kogemus on olla inimene ja et ainus, millel on tähtsus on olla elus; elu on see väike ring mida mööda me preagugi käime. Elu iseenesest on küllaldane, ennast selgitav ja täielik.“, (lk. 52.)

„... „Sõjamees on alati valmis. Olla sõjamees ei tähenda mitte lihtsalt tahta sõjamees olla. Pigem on see lõputu võitlus, mis jätkub kuni meie elu viimse hetkeni. Keegi ei ole sündinud sõjamehena, nii nagu keegi ei ole sündinud mõistusliku olendina. Me muudame end nii üheks kui teiseks.“, (lk. 58.)

„...“ Me oleme tajujad...“ /.../ „... Kuid maailm, mida me tajume on illusioon. See loodi kirjelduse poolt, mis anti meile edasi meie sündimisest alates. Meie, helenduvad olendid, sünnime kahe jõuväljaga, aga kasutame ainult ühte maailma loomiseks. See väli, mille külge haakutakse varsti pärast sündimist, on mõistus ja selle kaaslane on kõne. Nende kahe vahel mõeldakse välja ja hoitakse ülal maailma.“, (lk. 93.)

„...“Nagu alati sõjameeste tegemiste ja mittetegmiste puhul, on isiklik jõud ainus asi, millel on tähtsust.“, (lk. 98.)

„... et peale su tahtmise teadmiste teele asuda peavad ka su teod ise olema küllalt laitamatud, tegemaks sind nende teadmiste vääriliseks.“, (lk. 110.)

„... „Sõjamehe põhireegel on...“ /.../ „... et ta teeb oma otsuseid nii hoolikalt, et miski, mis nende tulemusena aset leiab, ei suuda teda üllatada, rääkimata jõu nõrgendamisest.“, (lk. 142.)

„...“Tulevikku ei ole olemas!“ /.../ „Tulevik on ainult kõnelemiseviis. Nõia jaoks on ainult praegune hetk ja koht.“, (lk. 191.)

„... Ilma kindlameelsuse ning tasakaaluta, mida kätkeb endas sõjamehetee, ei ole võimalik teadmiste rada välja kannatada.“, (lk. 217.)

„... Mingil moel olid tema hoiatused nõia selgituse suhtes koos arusaamisega tema tohutust teadlikkusest hakanud mulle mõju avaldama.“, (lk. 228.)

„... Igasugune muu kord on mõttetu ja väiklane, kuna see läheb meie loomuse vastu; see röövib meilt meie maagilise päritolu ning taandab meid eimillekski.“, lk. (230.)

„... See on nõia selgitus. Nagual on väljendamatu. Kõik võimalikud tunded ja olendid ja ised hõljuvad seal nagu laevad, rahulikud, muutumatud, igavesti. Siis seob eluliim mõned neist kokku.“ /.../ „... Kui eluliim seob need tunded kokku , siis luuakse üks olend, kes kaotab oma tõelise olemuse tunnetuse ning saab pimestatud selle piirkonna särast ning sädelusest, kus hõljuvad olendid tonalis.“, (lk. 246.)

„... Otsus jääda või tagasi pöörduda tehakse millegi poolt meis endis, mis pole ei meie mõistus ega soov, vaid meie tahe, nii et seda pole võimalik ette teada saada.“, (lk. 257.)

________________________________________________________________________

[V.] Carlos Castaneda: „The Second Ring of Power.“ („Jõu teine ring“.) Pärnu, 1995. Kirjastus: „Chiron“. Tõlkinud: Urmas Lipand. Lk.: 3-236. [New York, 1977.]

„... Tema oli aga täiesti ükskõikne. Maailm ei läinud talle korda.“ /.../ „... oled seda tüüpi nõid, kellest peaks eemale hoidama...“, lk. 39.

„... reetsid tema silmad halastamatut ja paindumatut jõudu.“, lk. 41.

„... Tegelikult oli mind vallanud ääretu ükskõiksus.“ /.../ „... et me kõik omame erilist väge, midagi, mis on meis olemas, kuid mida me erakordselt harva kasutame.“, lk. 43.

„... Ta oli toiminud täies kooskõlas don Juani õpetustega. Ta oli mulle näidanud, kuidas täiesti igapäevast situatsiooni kõige paremini ära kasutada.“ /.../ „... don Juan oli liiga rafineeritud, liiga abstraktse loomuga...“, lk. 55.

„... Igatsesin sel hetkel meeletult don Juani oskust olla iga olukorra peremees, tema intellektuaalset seltsimehelikkust, tema huumorit.“, lk. 63.

„... et jõud tuleb vaid siis, kui oleme ilma mingi vastuseisuta oma saatusega leppinud.“, lk. 66.

„... Appelleersin nende mõistusele, kuid sain siis aru, et minu standardite järgi hinnates oli neil seda väga vähe.“, lk. 74.

„... et oma sisimas oleksin ma andnud ükskõik mis, et olla hull. See oleks vabastanud mind oma maailmapildi korrigeerimise rängast koormast. Iroonia oli selles, et siis ma polekski saanud enam tahta oma maailmapilti parandada, see tähendab, intellektuaalsel tasandil. Sellest üksi ei piisanud, et ma lihtsalt keeldusin oma maailmapilti muutmast. Sellest polnud kunagi piisanud. Ja see oli olnud minu jaoks kogu aeg ületamatu takistus, minu saatuslik eksitus.“, lk. 106.

„... „Sõjamees peab loobuma inimkujust selleks, et muutuda, tõeliselt muutuda. Muidu on see ainult jutt muutumisest nagu sinu puhulgi. Nagual ütles, et on asjatu loota või arvata, et inimene võib oma harjumusi muuta. Seni, kuni hoitakse kinni inimkujust, ei ole võimalik muuta pisiasjagi. Nagual ütles, et sõjamees teab, et ta ei saa muutuda ja ikka üritab ta seda, isegi kui ta teab, et pole selleks võimeline. See on ainus eelis, mis sõjamehel on tavalise inimese ees. Sõjamees pole kunagi pettunud, kui tal ei õnnestu muutuda.“, lk. 112.

„... et meil kõigil puudub rahu ja sisemine distsipliin. Ükski meist ei tahtnud pühendada teisele oma jagamatut tähelepanu...“, lk. 146.

„... „Ta ütles, et inimeste maailmas toimuvad alatasa tõusud ja mõõnad ning rahvad tõusevad ja langevad koos oma maailmaga, aga meie, nõidade asi ei ole nende tõuse ja mõõnasi kaasa teha.“ /.../ „Nõidade kunst on olla märkamatu ja alati kõigest väljaspool. Ja ennekõike on nõidade kunst mitte kunagi raisata oma jõudu.““, lk. 174.

„... „Kui nõid tegeleb nagualiga, tuleb tal anda juhiseid, see tähendab näidata sõjamehele saladust. Ja see on kõik, mida nõid peab tegema. Sõjamehel, kes saladuse vastu võtab, tuleb endal katsuda need teadmised jõuks muuta, tehes seda, mida talle näidati.“, lk. 190.

„... Don Juan ütles, et meie olemise tuum on tajumine, meie olemise maagia aga teadvelolek. Tema jaoks olid tajumine ja teadvelolek üks lahutamatu funktsionaalne tervik, mis koosnes kahest valdkonnast. Esimene, „tonali tähelepanu“, kujutas endast tavaliste keskmiste inimeste võimet tajuda ja teadvustada oma igapäevaelu tavapärast maailma. Don Juan nimetas tähelepanu seda vormi meie „jõu esimeseks ringiks“ ja kirjeldas seda kui meie aukartustäratavat, kuid nii enesestmõistetavaks peetavat võimet luua korda oma tajudes meie igapäevasest maailmast.“

„Olemise teine valdkond, „naguali tähelepanu“, on nõidade võime teadvustada ebatavalist maailma. Seda tähelepanu valdkonda tavatses don Juan nimetada „jõu teiseks ringiks“, täiesti hirmuäratavaks võimeks, mis on meil kõigil olemas, kuid mida kasutavad üksnes nõiad, et korrastada oma tajusi ebatavalisest maailmast.“, lk. 193-194.

„... Ta ütles, et jõud, mis valitseb meie saatust, asub väljaspool meid ja sel pole midagi tegemist meie tegudega.“ /.../ „Don Juan ütles, et kuna mul puudub igasugune kontroll jõudude üle, mis otsustavad mu saatust...“, lk. 200.

„... et siin peitubki väljakutse, mille Nagual meile oli jätnud – kas me suudame arendada oma tahet, meie teise tähelepanu jõudu, et keskenduda piiramatult kõigele, millele tahame, või mitte?“, lk. 231.

________________________________________________________________________

[VI.] Carlos Castaneda: „The Eagle´s Gift.“ („Kotka and“.) Pärnu, 1995. Kirjastus: „Chiron“. Tõlkinud: Urmas Lipand. Lk.: 5-251. [New York, 1981.]

„... Don Juan oli kirjeldanud unenägemiskunsti kui võimet muuta harilik unenägu kontrollitavaks teadvusseisundiks erilise tähelepanu abil...“, lk. 7.

„... Seda, mis on kanaliks meie tervikliku olemuse energiale ja võib esile kutsuda ükskõik mida meie võimaluste piirides tuntakse tahtena. Don Juan ei osanud öelda, millised need piirid just täpselt on, aga ta mainis, et helenduva olendi tasandil on meie võimalused nii ääretud, et pole mõtet püüdagi nende piire kindlaks määrata. Ühesõnaga, helenduva keha energiat võib tahte abil muuta ükskõik milleks.“, lk. 21.

„... et mul tuleb elada eranditult oma isikliku jõu varal, mida ma mõistsin kui olemise põhitingimust, korrapärast suhet subjekti ja universumi vahel...“, lk. 26.

„... „Meie tähelepanu treenitakse kindlale fokuseerimisele...“ /.../ „See ongi viis, kuidas me säilitame oma maailma.“ /.../ „... et minu mõistus rajaneb abstraktsioonidel.“, lk. 30.

„... et minu kui sõjamehe kiretu järeldus on, et don Juan muutis mu elukäiku paremuse poole. Ma olin aeg-ajalt ikka ja jälle kaalunud seda, mida ta mulle oli teinud ja järeldus oli alati sama. Ta oli toonud mulle vabaduse. Vabadus oli kõik, mida ma teadsin, kõik, mida ma võisin anda neile, kes minu juurde tulid.“, lk. 87.

„... inimeste tegevus ei puudutanud mind enam, sest mul polnud mingeid soove. Minu elu juhtivaks jõuks sai iseäralik rahu. Tundsin, et olin omandanud sõjamehe elu ühe põhialuse – eraldatuse.“ /.../ „... et eraldatus ei ole veel tarkus, on aga siiski eeliseks, sest võimaldab sõjamehel momentaalselt peatuda, et olukordi ümber hinnata, oma positsioone ümber arvestada...“, lk. 91.

„... See noor naine oli minu jaoks painav mõistatus. Lootsin, et ükskord peale mu raamatute lugemist otsib ta mu üles.“, lk. 92.

„... naine on olend, kes teeb Naguali terviklikuks, annab talle rahu, täiuslikkuse, kaitstuse, vabastatuse tunde.“, lk. 98.

„... Selleks, et keerukate sotsiaalsete olukordadega edukalt toime tulla, pidin saavutama sisemise vabaduse...“, lk. 108.

„... Esmalt unenägemine ise. See näis algavat unikaalse teadvusseisundina, mis saavutatakse, koondades oma unenäo üksikutele detailidele või iseärasustele teadvuse selle osa, mis meile peale uinumist alles jääb.“, lk. 109.

„... Meie esimest tähelepanu on õpetatud jõuliselt meid ümbritseva maailma elementidele keskenduma, et muuta amorfsete ja kaootiliste tajude voog teadvuse korrastatud maailmaks.“ /.../ „... kui aga puutume kokku millegi ebatavalisega, eelistame rääkida sellest kui juhusest või asjaolude veidrast kokkusattumisest.“, lk. 112.

„... et oleme saavutanud vajaliku kiretuse. Meid ei kihutanud enam tagant vajadus tulemusteni jõuda. Tõuke tegutseda laitmatult ilma tasule mõtlemata andis meile pigem mingi varjatud sundus.“, lk. 130.

„... mida ta nimetas tonaliks, hõlmab kõike, mida meie intellekt taibata suudab. Vasak pool, naguali valdkond, on aga kirjeldamatu ja sõnastamatu. Ilmselt on võimalik taibata ka vasakut poolt, kui teha seda kogu keha abil; kuid ta ei lase end selgitada intellektuaalsete mõistete abil.“, lk. 132.

„... Jõudu, mis valitseb kõigi elusolendite saatuse üle, kutsutakse Kotkaks, mitte sellepärast, et see oleks tegelikult kotkas, vaid sellepärast, et nägijaile paistab ta määratu pigimusta kotkana, kes seisab sirgelt nagu kotkad tavaliselt ning kelle pea küünib lõpmatusse.“, lk. 137.

„... et kui nad on võimelised end taas meelde tuletama, siis leiavad nad ka oma terviklikkuse. Ainult siis jätkub neil jõudu ja vastupidavust asuda oma viimasele rajale ja see lõpuni käia.“, lk. 141.

„... mõistis ta, kui kerge ja mugav oli ta elu ilma enesepiiramiseta. Ta mõistis, et teda oli eksitanud veendumus, et ta eesmärgid on ainuõiged, ainsad, mis inimesel üldse olla võivad.“ /.../ „Kui muud ei saa, siis võiks ta ju vähemalt nõiaks õppida.“, lk. 148.

„... et sõjamees peab olema sootuks alandlik, temas ei tohi olla midagi, mida ta peaks kellegi eest kaitsma, isegi mitte oma isiksust. Sõjamees peab oma isiksuse alal hoidma, mitte aga tegelema selle kaitsmisega.“, lk. 155.

„... et sõjamees ei ole kunagi väljapääsmatus olukorras. Piiramisrõngasse võib sattuda vaid see, kes peab kaitsma oma isiklikku omandit. Sõjamehel pole maailmas midagi peale tema laitmatuse, ja laitmatust ei ähvarda miski.“, lk. 172.

„... Don Juan ütles talle, et on koletu mõelda nagu oleks mailm – või meie ise – midagi arusaadavat. Ta ütles, et see... /.../ ... on saladus, müsteerium, millega võib vaid alandlikkuses ja aukartuses nõustuda.“, lk. 181-182.

„... kuid mul tuleb alistuda oma saatusele – ma ei saa teada, milles mu ülesanne seisneb, enne kui olen selleks valmis.“, lk. 186.

„... sooritasin ma tõepooles külaskäike saladustesse, mis olid kaugel väljaspool minu mõistuse haardeulatust, kuigi ilmselt täiesti võimetekohased minu tervik-teadvusele. Ma õppisin rändama milleski seletamatus ja avastasin, et... /.../ on nüüd ka minul omaenda lood igavikust.“, lk. 211.

„... Kontrollitud narruse praktiseerimiseks peab inimene suutma naerda iseenda üle, kuna siin pole tegemist inimeste petmise, karistamise ega nende suhtes üleoleku tundmisega.“ /.../ „... kui oled näkku vaadanud eneseupitamise tüütule kordamisele, mis on kogu inimliku suhtlemise tuumaks.“, lk. 231.

„... Ma olen juba loovutanud end jõule, mis valitseb minu saatust.

Ma ei klammerdu, seega pole mul midagi kaitsta.

Mul pole mõtteid, seega ma näen.

Ma ei karda midagi, seega mäletan ma iseennast.

Kirgas ja loobunud kõigest, lendan ma Kotkast mööda,

vabadusse.“, lk. 245.

„... Ya me di al poder que a mi destino rige.

No me agarro ya de nada,

para asi no tener nada que defender.

No tengo pensamientos, para asi poder ver

No temo ya a nada,

para asi poder acordarme de mi.

Sereno y desprendido,

me dejara el aguila pasar a la libertad.“, lk. 245-246.

________________________________________________________________________

[VII.] Carlos Castaneda: „The Fire Fom Within: Teachings of Nagual Don Juan.“ („Sisemine tuli“). Pärnu, 1995. Kirjastus: „Chiron“. Tõlkinud: Urmas Lipand. Lk.: 3-231.

„... Olin aru saanud, et nägemine on inimolendite võime avardada oma tajude ulatust, kuni nad on võimelised hindama mitte ainult kõigi asjade välisilmet, vaid ka põhiolemust.“, lk. 6.

„... Don Juani arusaamade järgi oli teadvuse valdamine ühe väga vana pärimuse kaasaegne versioon, mida ta nimetas muistsete Tolteegi nägijate pärimuseks.“, lk. 8.

„... „Tolteegi nägijad tundsid teadvuse valdamise kunsti, õigupoolest olid nad selle kunsti suurimad meistrid. Kui ma ütlen, et nad tundsid oma ohvrite teadvuse fikseerimise kunsti, siis pean ma silmas seda, et nende salateadmised ja salajased harjutused võimaldasid neil lahti murda teadvuse saladuse.““, lk. 10.

„... „Enesetähtsuses ei ole midagi lihtsat ega naiivset...“ /.../ „Ühelt poolt on see tuumaks kõigele sellele, mida meis on head, teiselt poolt aga peitub selles ka kogu meie rikutuse olemus. Sellest närusest poolest vabanemine on alati tõeline strateegia meistriteos. Kõigi ajastute nägijad on väga kõrgelt hinnanud neid, kes selleni on jõudnud.““, lk. 18.

„... Don Juan ütles, et sõjameeste strateegilised arvestused käsitlevad enesetähtsust tegurina, mis neelab suurima hulga nende energiast; seepärast suunavadki sõjamehed oma jõupingutused ennekõike enesetähtsuse väljajuurimisele. /.../ „Üks sõjameeste ettevõtmisi ongi selle energia vabastamine, et suuta seista vastamisi tundmatuga...“ /.../ „Selline energia ümberjaotamine ongi laitmatus.““, lk. 19.

„... Don Juan selgitas, et tavalised inimesed teevad... /.../ ... ühe vea – neil puudub strateegia, millele tugineda. Tavalise inimese saatuslik eksitus on selles, et ta võtab ennast liiga tõsiselt. Nende teod ja tunded on kõige olulisemad...“, lk. 26.

„... Don Juan ütles, et ajastamine on oskus leida õige hetk kõige selle vabastamiseks, mida on pikka aega tagasi hoitud. Enesevalitsemine, distsipliin ja kannatlikkus on nagu tamm, mille taha kõik kogutakse. Ajastamine on värav tammis.“, lk. 29.

„... Esimene tõde on, et maailm, mida me tajume, tundub meile väga omasena ja paneb meid uskuma, et me ise ja meid ümbritsevad esemed ekisteerivad tõepoolest iseseisvate objektidena...“, lk. 33.

„... „Esimene tõde teadvusest... /.../ „... on see, et maailm ei ole niisugune nagu me arvame. Me arvame, et meil on tegu objektide maailmaga, aga see ei ole nii.““, lk. 35.

„... „Esimene tõde on see, et maailm ühteaegu on selline, nagu nagu ta meile paistab ja ei ole ka...“ /.../ „Ta ei ole nii kindel ja tõeline nagu meie taju on õpetatud uskuma, kuid ta pole ka miraazh. Maailm ei ole illusioon – kuigi sedagi on väidetud; ühest küljest on ta reaalne, teisest küljest aga ebareaalne. /.../ Me tajume. See on kindel fakt. Kuid sellega, mida me tajume, on juba hoopis teine lugu, sest me õpime enne selgeks, mida ja kuidas tuleb tajuda.“, lk. 36.

„... Ta ütles, et vanade nägijate üks kõige põrutavamaid avastusi oli, et kõigi tajuvate olendite olemasolu mõte on teadvuse arendamine. Don Juan nimetas seda avastust kolossaalseks.“, lk. 37.

„... Ainult väike osa neist emanatsioonidest on inimteadvusele kättesaadav, meie igapäevaelu raamid aga jätavad sellestki alles vaid murdosa. See imepisike osa Kotka emanatsioonidest ongi meile tuntud maailm; väike osa, mis on inimtajule kättesaadav, on tundmatu, kogu ülejäänud mõõtmatu osa aga tunnetamatu.“, lk. 41.

„... „Nad ütlevad, et tajumine on häälestatuse seisund; kookoni emanatsioonid asetuvad kohakuti neile vastavate väliste emanatsioonidega. Häälestatus võimaldab igal elusolendil oma teadvust arendada. Seda ütlevad nägijad, sest nemad näevad elusolendeid sellistena nagu need tegelikult on: helenduvate olenditena, kes meenutavad valkja valguse mulle.“, lk. 45.

„... „Nägemine tähendab asjade tuuma, nende olemuse paljastamist, tundmatu vaatlemist ja pilguheitu tunnetamatule. Ja see ei saagi olla mingi lohutav kogemus.““, lk. 48.

„Don Juan ütles, et läbi ränga vaeva jõudsid nägijad järeldusele, et täiskasvanud inimolendite kasvuprotsessis küpsenud teadvus ei ole enam lihtsalt teadvelolek, see on muutunud millekski hoopis intensiivsemaks ja keerulisemaks, millekski, mida nägijad nimetavad tähelepanuks.“, lk. 56.

„... Allikal oli nende jaoks eriline tähtsus, nende arvates oli sel puhul vee voolavus vastupidine – sügavusest pinnale. Nad pidasid allikat vahendiks, mille abil teiste tasandite olevused tulevad üles meie tasandile, et meile pilku heita, meid jälgida.““, lk. 77.

„... „Sul on õigus, pole midagi üksildasemat kui igavik. Ja meie, inimeste jaoks ei ole miski mõnusam kui olla inimolend. Siit saabki alguse inimese paradoks. Kuidas saab inimene säilitada oma inimliku piiratuse ja sellegipoolest võtta rõõmuga ja sihikindlalt ette rännaku igaviku absoluutsesse üksindusse? Kui sa selle mõistatuse lahendad, siis oled selleks rännakuks valmis.“ /.../ „Me oleme tõepoolest eimiski, ja selles seisnebki ülim väljakutse, et inimene – see eimiski – võib kohtuda igaviku üksildusega.“, lk. 81.

„... Don Juan selgitas, et tajutava maailma fookusesse toomiseks peab meie esimene tähelepanu rõhutama teatud emanatsioone, mis on välja valitud kitsast emanatsioonide ribast, millel asub inimteadvus. Ülejäänud emanatsioonid on küll meie tajuulatuses, kuid jäävad uneseisundisse ja me ei kasuta neid kogu oma elu jooksul kordagi.“, lk. 89.

„... Meie taju on nii reaalne, et me kipume unustama, et oleme selle ise konstrueerinud, käskides oma kogumispunktil asetuda sinna, kus ta asub. Me unustame tõsiasja, et meie taju on nii reaalne üksnes sellepärast, et me andsime käsu tajuda seda reaalsena.“, lk. 111.

„... „... võib rääkida ainult kolme kunsti – teadvuse valdamise kunsti, varitsemiskunsti ja taotluse valdamise kunsti põhimõtetest lähtudes.“ /.../ „... teadvuse viimse tõe seisukohast, mis ütleb, et kui kogumispunkt on oma esialgsest asendist nihkunud, võib ta kokku panna maailmu, mis erinevad meie omast.“, lk. 115.

„... Don Juan rääkis, et hea nagaual peab armastama vabadust ja olema jäägitult pühendunud oma eesmärgi saavutamisele. Ta selgitas, et sõjamehe tee teeb väga ohtlikuks asjaolu, et see on täielik vastand tavainimese elulaadile. Ta ütles, et tänapäeva inimene on loobunud tundmatust ja salapärasest ning vahetanud selle funktsionaalsuse vastu. Ta on pööranud selja intuitsiooni ja jumaliku rõõmu maailmale, eelistades sellele tüdimuse maailma.“, lk. 117.

„... Mis toimub sinuga, see toimub igaühega, kes kogub küllalt energiat, et heita hetkeks pilk tundmatusse.“, lk. 121.

„... Võttes aluseks selle tähelepaneku, hakkasid uued nägijad oma käitumist süstemaatiliselt kontrollima. Seda praktikat hakati nimetama varitsemiskunstiks.“ /.../ „... kuna suhetes teiste inimestega väljendub varitsemine teatud erilise käitumisviisina, mida võiks nimetada ka vargseks või hiilivaks.“, lk. 134.

„... Nii et ära kahanda inimese saladuslikkust endas enesehaletsuse või püüdega seda saladuslikkust mõistuspäraselt ära seletada. Kahanda parem oma inimlikku nõmedust, teadvustades endale, et inimene on salapärane olend.“, lk. 145.

„... „Sa ei suuda meenutada, sest tahe ei ole sulle veel kättesaadav. Sul on vaja kahte asja – laitmatut elu ja suurt energia ülejääki, siis võib tahe need mälestused kunagi vabastada...“, lk. 146.

„... ma lausa küllastusin vahetust kogemustest sõjameeste kahe põhilise omaduse: järjekindla pingutuse ja kõrvalekaldumatu taotluse kohta.“, lk. 152.

„... Mulle tundus, et olen lõpuks aru saanud, mis on häälestatus. Miski minus ees, mille olin enese teadmata äratanud, andis mulle kindla teadmise, et olen aru saanud suurest tõest.“, lk. 163.

„... Don Juan oli õelnud, et surm on kõige hullem, mis meiega juhtuda võib, aga kuna meil tuleb niikuinii surra, siis oleme me vabad; sellel, kes on kõik kaotanud ei ole enam midagi karta.“, lk. 187.

„... Ta ütles, et uinuvates emanatsioonides meie sees on varjul tohutu jõud. Me võime ainult uduselt aimata selle jõu ulatust, kui arvestame, et igapäevaelu maailma tajumiseks ja selles tegutsemiseks kasutatakse vaevalt kümnendikku inimese kookonis peituvast energiast.“, lk. 196.

„... Ta ütles, et vanadel nägijatel ja maailma kõigi aegade müstikutel oli üks ühine omadus – nad olid võimelised nägema inimese vormi, kuid ei saanud aru, mida see endast kujutab. Läbi sajandite on müstikud andnud meile liigutavaid kirjeldusi oma kogemustest.“, lk. 202.

„... „Mõtle saladustele. Saladus on ainus, mis loeb. Me oleme elusolendid, meie saatuseks on surra ja loovutada oma teadvus. Aga kui me suudaksime seda saatust kasvõi kübekegi muuta, millised saladused meid siis ootaksid!“, lk. 221.

______________________________________________________________________________________________________________________________________________

[VIII.] Carlos Castaneda: „The Power of Silence“. („Vaikuse jõud“). Pärnu, 1995. Kirjastus: „Chiron“. Tõlkinud: Urmas Lipand. Lk.: 5-208.

„... et on olemas rohkem kui see, mida me näeme oma silmadega. Meil ei ole vaja kedagi, kes õpetaks meile nõidust, kuna tegelikult ei ole midagi õppida. Me vajame üksnes õpetajat, kes veenaks meid, et meie käeulatuses on tohutu suur jõud.“, (lk. 6-7).

„... Don Juan selgitas, et tuhandete aastate pikkuse raske võitlusega, olid nõiad jõudnud teatud spetsiifiliste teadmisteni taotlusest ning neid otsese teadmiste tompe olid nad edasid andnud põlvest põlve kuni tänapäevani.“, (lk. 8).

„...“Nõia jaoks on õpetamine see, mida nagual teeb oma õpipoiste heaks. Nende jaoks püüab ta kinni universumis mõjuva jõu: taotluse, selle mõju, mis muudab ja korraldab ümber asju või säilitab need sellistena nagu need on.“ /.../ Ilma naguali vormiva taotluseta ei oleks neil mingit austust, mingit imestust.““, (lk. 20).

„... Oma näite ja oma tegevuse läbi oli... //... andnud neile pideva, ülalhoitud pildi nõidade maailmast. See oli maailm, mis lubas vaid üksikuid vigu.“ /.../ „Ta ütles, et ma ei peaks mitte hetkekski unustama, et vabaduse lind pole kannatlik, kui tegemist on otsustamatusega, ja kui see kord ära lendab, siis ei pöördu ta enam tagasi.“, (lk. 29).

„... Taotlus loob ehitusi meie ees ja kutsub meid neisse sisenema. See on viis, kuidas nõiad saavad aru sellest mis juhtub nende ümber.“ /.../ „... ehitist, mille taotlus loob silmapilgu vältel ning meie ette asetab, et me sellesse siseneksime, ning märke, mida see annab, et me ära ei kaoks, kui me kord seal sees oleme.““, (lk. 32).

„...“Nõiad püüavad selgitada seda olukorda, kui nad ütlevad, et vaim ei ole midagi sellist, mida sa võid näha või tunda. Kuid see on alati meie ümber liikumas. Mõnikord tuleb ta mõne juurde meist. Enamuse ajast tundub ta ükskõiksena.“ /.../ „Samal ajal nõia jaoks on abstraktne miski, millel ei ole inimese tingimuses paralleeli...“, (lk. 39).

„...“Elupikkuse praktika järel, ... // ... teavad nõiad, ... // ... kui vaim kutsub neid sisenema ehitisse, mis on nende ette püstitatud. Nad on õppinud distsiplineerima oma ühendavaid seoseid taotlusega. Nii hoiatatakse neid alati ette, nad on alati teadlikud, sellest mis vaimul nende jaoks varuks on.“, (lk. 42).

„... Ilma nende vaiksete teadmisteta ei või mingisugune protsess toimuda ja kõik, mis meil oleks, oleks vaid üks lõputu ebamäärane millegi vajamise tunne. Ta selgitas, et sündmused, mis nõiad vaiksete teadmiste tulemusena esile kutsuvad, on nii lihtsad ja ometi nii abstraktsed, et nõiad olid kaua aega tagasi otsustanud rääkida nendest sündmustest ainult sümboolsete mõistetega.“, (lk. 46).

„... Don Juan rõhutas korduvalt, et varitsemise õpetamine on üks kõige keerulisemaid asju, mida nõiad teevad. Ta kinnitas, et ükskõik, mida nad ka ise tegid, et mulle varitsemist õpetada, ja ükskõik, kui palju ma uskusin vastupidist, dikteeris nende tegusi laitamatus.“, (lk. 69).

„... vaid ma sain ka aru, mis on taotlus. Ja veelgi enam, ma taipasin, et seda teadmist pole võimalik sõnadesse panna. See teadmine on igaühe jaoks olemas. See on selleks, et seda tunda ja kasutada, kuid mitte selleks, et seda selgitada.“ /.../ „... et taotluse loomulik tundmine oli kättesaadav igaühele, kuid selle valitsemine kuulus neile, kes seda uurisid.“, (lk. 74).

„... Vaim ilmutab ennast meile. Nõiad kirjeldavad seda nii, et vaim on varitsuses ja laskub siis meie, oma saagi peale. Nõiad ütlevad, et vaimu laskumine on alati varjatud. See toimub, ja ometi näib, nagu poleks seda üldsegi toimunud.“, (lk. 77).

„... Don Juan oli selgitanud, et universum koosneb energiaväljadest, mida pole võimalik kirjeldada ega uurida. Ta oli öelnud, et nad sarnanevad tavalisele valguskiirgusele, välja arvatud ainult, et see valgus on elutu võrreldes Kotka emanatsioonidega, mis kiirgavad teadlikkust.“, (lk. 86).

„...“See on mälestus meie olemasolevast seosest taotlusega. Nõidadel on see tunne isegi teravam, kuna nende eesmärgiks on teha tundlikumaks nende ühendav seos, kuni nad võivad seda tahtlikult toimima panna.“, (lk. 91).

„...“Sõjameeste põhjused on väga lihtsad, kuid suurim on nende täpsus. Sõjamehe jaoks on väga harv juhus, kui tal on tõeline võimalus olla laitamatu, olenemata oma põhilistest tunnetest.“, (lk. 107).

„...“Vaikne teadmine on miski, mis on meil kõigil,...“ // „...Miski, mis valdab täielikult, tunneb täielikult kõike. Kuid seda ei saa mõelda, seega ei saa see ka sõnaliselt väljendada seda, mida ta teab.“ /.../ „“See tähendab, et inimene loobus vaiksest teadmisest mõistuse maailma kasuks...““, (lk. 120).

„...“on nõidus tagasipöördumise teekond. Me pöördume võidukalt tagasi vaimu juurde, olles eelnevalt laskunud põrgusse. Ning põrgust toome me kaasa trofeesid. Arusaamine on üks meie trofeedest.““, (lk. 129).

„... Meid oli liiga palju – inimesi oma väiklaste, privaatsete põrgutega, mis on sündinud meie lollusest – selleks, et vaim võiks tähele panna.“ /.../ „“Nõidade võitlus kindeloleku pärast on kõige dramaatilisem heitlus, mis on olemas,“ ütles don Juan.“, (lk. 153).

„... Ta ütles, et ilmselt on igal inimolendil normaalsete elutingimuste raamides olnud ühel või teisel ajal võimalus end lahti rebida tavapärasuse köidikutest. Ta rõhutas, et ei pidanud silmas sotsiaalseid ködikuid, vaid köidikuid, mis seovad meie tajumist.“, (lk. 167).

„...“Abstraktse vaimu idee on ainus asi, mis on oluline. Isikulise ise ideel ei ole üldse mingisugust väärtust.“ /.../ „... olen ma teinud sind teadlikuks vajadusest abstraktse järele.“ /.../ „Abstraktselt vaadelda tähendab teha end vaimule kättesaadavaks sellest teadlik olemise läbi.“, (lk. 174).

„... Tegelikult on see nii, et nõiad on rohkem teadlikud oma ühendavast seosest vaimuga kui tavalised inimesed, ning püüdlevad sellega manipuleerimise poole. See on kõik.“, (lk. 177).

„... et laitmatus on kõik, mis loeb. Nõid elab laitamatut elu ning see näib kutsuvat esile lahenduse. Miks? Keegi ei tea seda.“ /.../ „Laitamatus on lihtsalt meie energiatasandi parim kasutamine. On loomulik, et see nõuab arukust, mõtlemist, lihtsust, süütust;“, (lk. 181).

„... et vaim on defineerimatu, et seda pole isegi võimalik tunda, veel vähem siis sellest rääkida. Seda võib ainult ligi tõmmata, ütles ta, tunnistades selle olemasolu.“, (lk. 183).

„... õpivad nõiad säilitama halastamatuse, kavaluse, kannatlikkuse ja meeldivuse täiuslikku segu. Need neli põhialust on seletamatult kokku seotud. Nõiad tegelevad nendega neid taotledes.“, (lk. 193).

______________________________________________________________________________________________________________________________________________

[IX.] Carlos Castaneda: „The Art of Dreaming“. („Unenägemise kunst“). Pärnu, 1996. Kirjastus: „Chiron“. Tõlkinud: Kadri-Ülle & Vello Masing. Lk.: 5-219. [C: 1993.]

„... Järgides don Juani soovitust, olen ma hoidunud kasutamast terminit „šamanism“, mis oleks tema teadmiste täpne vaste antropoloogilise klassifikastiooni järgi.“ /.../ „Antropoloogiline kirjandus kirjeldab šamanismi kui Põhja-Aasia põlisrahvaste uskumuste süsteemi, mis esineb ka mõnede Põhja-Ameerika indiaanihõimude juures ja mis väidab, et tootemlike esiisade, nähtamatute vaimsete jõudude maailm – hea ja kuri – läbistab ning täidab meie maailma, ja et neid jõude on võimalik välja kutsuda ja mõjutada vastavate isikute toimingute kaudu, kes on vahendajaks loomuliku ja üleloomuliku maailma vahel. Don Juan oli tõepoolest vahendaja igapäevaelu loomuliku maailma ja nähtamatu maailma vahel...“, (lk. 5).

„... Meile jäi seepärast rahutukstegev teadmine, et inimhing on lõputult keerukam kui meie maine või akadeemiline mõtlemine meile on õpetanud.“ /.../ „Ta on veendunud, et selgitades maailma, mis Don Juan meile pärandas, väljendame kõige paremini oma tänulikkust temale ja oma aukohust jätkata tema püüdlusi.“, (lk. 8).

„... Muistsed nõiad elasid Mehhikos tõenäoliselt juba tuhandeid aastaid enne Hispaania konkistat ja nende suurimaks saavutuseks oli nõiduse baasstruktuuride loomine. Eirlist rõhku panid nad seejuures praktilisusele ja konkreetsusele.“ /.../ „Don Juan lisas, et kõik unenägemise põhialused on kujustatud ja välja arendatud juba muistsete nõidade poolt.“, (lk. 9).

„... „Ma olen veendunud, et kui inimene tahab ellu jääda, peab tema taju sotsiaalne alus muutuma.“ /.../ „“Kõik on energia. Kogu universum on energia. Meie taju sotsiaalne alus peaks olema veendumus, et energia on ainus, mis on olemas. Tuleks teha tõsine pingutus ja suunata meid tajuma energiat energiana.““, (lk. 10).

„...“Meie tajumisviis on kiskjalik...“ /.../ „Väga tõhus moodus hinnata ja liigitada toitu ja hädaohtu. Aga see ei ole ainus tajumisviis, milleks me võimelised oleme. On veel üks moodus, mida ma sulle tutvustan – tajuda vahetult kõigi asjade olemust, energiat ennast.“, (lk. 11).

„...“Siin on tegemist energia omamisega, usu mind. Aga väga raske on enesele selgeks teha, et see on võimalik.“ /.../ „Kummatigi on nõiduses nii, et iga nõid peab kõike tõestama oma isiklike kogemustega.““, (lk. 15).

„...“Kui öeldakse, et pole teed ilma nagualita, siis tähendab see, et inimene, nagual, on nagual sellepärast, et ta kajastab abstraktset, vaimu, paremini kui teised. Ja see on ka kõik. Me oleme ühenduses vaimu endaga ja üksnes vahetevahel mõne inimesega, kes meile vaimult mõne sõnumi toob.““, (lk. 16).

„... Nõiduse selgitamisel on nõidadel kaks võimalust. Üks on rääkida kujundlikult kui maagiliste omadustega maailmast. Teine on selgitada oma tegevust abstraktsetes terminites, mis nende tegevusalaga sobivad.“ /.../ „“See tähendab, et suudad täpselt ja konkreetselt juhtida oma unenäo üldsituatsiooni“ /.../ „Muidugi on see võimalik. See kontroll ei erine sugugi kontrollist, mis meil on igas meie igapäevaelus ettetulevas situatsioonis.““, (lk. 24).

„... Üldisemalt nimetas ta unenäotähelepanuks üht meie teadvuse mõistetamatut tahku, mis eksisteerib omaette, oodates hetke, mil me teda kutsume, hetke, mil me anname talle eesmärgi; see on meie varjatud omadus, mis on meis kõigis olemas, kuid mida me oma igapäevaelus kunagi ei kasuta.“, (lk. 25).

„... Taotleda tähendab soovida soovimata, teha tegemata. Võta vastu taotluse väljakutse...“ /.../ „Taotlemine on palju lihtsam ja samal ajal palju keerukam. See nõuab kujutlusvõimet, enesedistsipliini ja sihikindlust.“, (lk. 28).

„... Selle saavutamise eelduseks on aga üksnes energia. Nõiad saavad selle energia, kui jaotavad arukamal viisil ümber energia, mis neil on igapäevamaailma tajumiseks.“, (lk. 33).

„... et alguses on kõige raskem lõhkuda barjääri, mis takistab meid toomast unenägu oma teadlikku tähelepanusse.“ /.../ „... - igatahes minule tundus see küll kangesti psühholoogilise barjäärina, mille on loonud meie sotsiaalsus, mis hindab kõrgelt unenägude ignoreerimist.“, (lk. 36).

„... Igal võimalusel rõhutas don Juan, et energia, mis on vajalik unenäotähelepanu vabastamiseks sotsiaalsetest köidikutest, saadakse meie olemasoleva energia ümberkorraldamise teel. Õigemini poleks ta saanud öelda. Unenäotähelepanu esilekerkimine on elu ümberkujundamise otsene tagajärg. Kuna meil ei ole võimalik, nagu don Juan ütles, vajaliku tõuke saamiseks ühendada end ühegi välise energiaallikaga, tuleb kõik oma jõupingutsed suunata olemasoleva energia ümberkorraldamisele.“, (lk. 37).

„...“Sa tead praegu universumi saladustest palju rohkem kui sa oma ratsionaalsel tasandil arvatagi oskad. See on juba kord meie, inimeste, häda – teada universumi saladustest rohkem kui me arvatagi oskame.“, (lk. 61).

„...“Meile pole küll õpetatud unenägusi tõsise uurimisvaldkonnana võtma, aga see ei tähenda sugugi, et nad ka tegelikult seda ei ole““, (lk. 64).

„... Olin niigi temaga täiesti nõus, vaatamata sellele, et ma ei teadnud kõik tagamaid. Temaga nõustumine oli pigem mingi tunne, mis lähtus kusagilt kaugelt, mingi iidne teadmine, mille ma olin kaotanud ja mis nüüd pikkamööda leidis taas tee minuni.“, (lk. 68).

„...“Nõiad aga loovad kaoses korra. Nad on eelnevalt püstitanud endale transtsendentaalse eemsärgi vabastada oma taju. Nõiad ei loo seda maailma, mida nad tajuvad; nad lihtsalt tajuvad energiat vahetult, seejärel aga avastavad, et see, mida nad parasjagu tajuvad, on uus, tundmatu maailm, mis võib nad tervenisti endasse haarata, sest see on nii relaane kui üldse olla saab.““, (lk. 72).

„... Vabadus on lõputu seiklus, milles me riskime palju rohkema kui oma eluga mõne sõnades kirjeldamatu hetke nimel, millegi nimel, mis on kättesaamatu meie mõtetele ja tunnetele.“ /.../ „“Tung vabadusse on ainus tõukejõud, mida ma tean. See on vabadus lennata tollesse otsatusse seal väljas. Vabadus haihtuda; end lahti rebida; olla nagu küünlaleek, mis võbeleb miljardite tähtede valguses, kuid jääb siiski samaks, sest ta ei taha iialgi olla midagi enamat kui see, mis ta on – lihtsalt küünal.““, (lk. 74).

„... Mida tugevam kaitse, seda ägedam rünnak.“ /.../ „Mõned unenäoelemendid on seotud vaimuga ja seetõttu väga olulised. Ülejäänu pole aga muud kui järeleandmine meie tühisele isiksusele.“, (lk. 77).

„... Leidsin end valiku ees, milleni don Juani sõnul jõuavad kunagi kõik unenägijad – kas kogu oma tajukogemuste tõlgendamise süsteem põhjalikult ümber kujundada või igasugusest tajude tõlgendamisest üldse loobuda. Tajukogemuste tõlgendamise süsteemi ümberkujundamine tähendas don Juani jaoks taotlust see uuesti töökorda seada. See tähendas sihikindlat ja visa püüet oma võimeid arendada.“, (lk. 87).

„... Don Juan märkis, et minu enrgiatase, mis oli tasapisi pidevalt tõusnud, ületas ühel päeval lihtsalt teatud piiri, nii et ma võisin rahulikult kõrvale heita kõik oma tõekspidamised ja eelarvamused reaalsuse, inimloomuse ja taju olemuse kohta. Sel päeval armusin ma teadmistesse sõltumata nende loogilisest väärtusest, otstarbekusest ja mis peamine – sõltumata sellest, kui mugavalt need minu seniste tõekspidamistega kokku sobisid.“, (lk. 88-89).

„... Teadmine, et nad on oma lõkse juba mäletamatutest aegadest üles seadnud...“ /.../ „“Nende teadvuse tase on ülikõrge. Meie oleme nendega võrreldes lapsed – lapsed, kellel on palju energiat, mida need olendid himustavad.““, (lk. 94).

„... võtta sellest maailmast üksnes niipalju, kui meil vaja on, mitte rohkem. Teadmine, mida vaja, näitab nõidade meisterlikkust, ainult vajalikuga piirdumine on aga tõeline suursaavutus.“, (lk. 96).

„... siis omandas tõsiasi, et ta on nõus rahulduma meie elukogemuse täpse koopia – kokkuvõttega, äärmiselt suure tähtsuse. Kui too hävitav jõud on kätte saanud selle, mida ta otsib, laseb ta nõidadel minna ja need võivad vabalt arendada oma tajumisvõimet ning jõuda nii aja ja ruumi piirideni.“, (lk. 130).

„...“Mis on reaalne maailm, don Juan?“ „Maailm, mis genereerib energiat – vastandina viirastuslikule projektsioonide maailmale, kus miski energiat ei genereeri. Enamik meie unenägudest on just sellised, seal pole ühelgi elemendil energiat.“, (lk. 141).

„...Seda valjusti öelda tähendab panna liikuma energiavood, mis on pöörudmatud. Muistsetel aegadel oli sõnad uskumatult võimsad. Nüüd nad seda enam pole.“, (lk. 154).

„...“Mõelge selle üle järele,“ /.../ „Ilmselt toimub täpselt seesama meiega ka igapäevaelus. Me oleme siin, ja meie kogumispunkt on nii kindlalt paigal, et me oleme unustanud, kust me tulime ja miks me siia tulime.“, (lk. 168).

„... Tundsin vaid ühte – et olen jõudnud tunnetuslikesse seisunditesse, mille kirjeldamiseks pole olemas mingeid sõnu.“, (lk. 169).

„...“Kui kellelgi on rohkem energiat kui meil, siis võib ta meiega kõike teha,“ /.../ „Vanad nõiad aga ei olnud nii laitamatud, ja oma lakkamatute pingutustega saavutada võimu teiste üle tekitasid nad endi ümber salapära ja pimedat õudust, mis anti põlvest põlve õpetajalt õpilasele edasi.“, (lk. 175).

„... Unenägemine oli nende jaoks muutunud sõnulseletamatuks ja enneolematuks, millekski, mille ulatust võib üksnes aimata, või nagu don Juan ise ütles – see on värav universumi valguse ja pimeduse juurde.“, (lk. 187).

„...“Universumis ei eksisteeri minevikku ega tulevikku. On ainult käesolev hetk.“ /.../ „Universumis eksisteerib ainult energia, ja energia puhul on olemas ainult siin ja praegu, lõputu igavene siin ja praegu.““, (lk. 209). 

______________________________________________________________________________________________________________________________________________

1 Siinkohal teisel korral antud mastaapse kirjanuku nagu Carlos Castaneda raamatutest. Tegemist on antud blogis teise Castaneda tsitaatide valimikuga. Kasutatud on tsitaate autori koguloomingust. Teoste markeeringuks on raamatu (järjekorra-)number. [Vastavalt: I-IX. raamat] (Ainsana ei ole kasutatud 3. raamatut siinkohal („Journey to Ixtlan“). Kuid antud blogis varem avaldatuna on ka selle teose tsitaatide valik edastatud. (Castaneda tsitaadid, antud blogi, veebruar 2014 aastal). Selle blogi 1. ja 2. Castaneda tsitaatide valmiku kokkulangevus on minimaalne (mõned laused vahest). Sisuliselt, ja rõhutatult just subjetiivses plaanis, võrdub nende kahe Castaneda tsitaadide vahendused siin blogis kui mainit autori teoste läbilugemisega. Mis muidugi tähendab ju vaid seda, et tuleb pöörduda originaalide poole. [Kõikvõimalikud pretensioonid, kommentaarid, jms. on teretulnud antud tsitaadi-valiku ja blogi autori maili aadressile nagu: miikael74@gmail.com – Kommenteerige julgesti, see oli ikka 51. kirjutis blogides ja tagasiside oleks oluline!]