PLATON: "ION".

PLATON:

„ION“

Soome keelde tõlkinud: Marja Itkoinen-Kaila.

Soome keelest tõlkinud: Madis Liibek.

SOKRATES Tere, Ion!¹ Kust oled sina siiakanti sattunud? (530a) Kas kodust Eefesosest?

ION Ei, ma tulen Epidaurosest, Askleipiose pidustustelt.

SOKRATES Kas ka Epidauroses peetakse luuletajate võistlusi antud jumala kiituseks?

ION Muidugi peetakse, samuti nagu muudegi kunstide valdkonnas.

SOKRATES No kas olid ka võistluses osalemas? Ja kuidas läks?

ION Tuli esimene auhind. (b)

SOKRATES Suurepärane! Üritagem võita siis ka panateena võistlustel.

ION Nõnda juhtub, kui jumal on armuline.

SOKRATES Kas tead, Ion, mina olen sageli kadestanud teie riimiseppade oskust. Mind teeb kadedaks, see et te saate oma ameti tõttu alati esineda esinduslikeina ja ilusates rõivastes. Lisaks tuleb teil tegemist teha mõndadegi heade luuletajatega, enne kõike Homerosega, kes on luuletajatest parim ja jumalikeim, ja teil tuleb (c) täpselt selgeks õppida peale tema sõnade ka ta mõtlemisviis. Ei saa olla hea värsisepp, kui ei mõista mida luuletaja ütleb. Luule esitaja peab tõlgendama kuulajatele luuletaja mõtteid, ja seda on võimatu hästi teha juhul kui luuletaja eesmärki ei teata. See kõik on minu meelest kadestusväärne.

ION Õieti öeldud. Just see on nõudnud minult minu ametiga seoses kõige rohkem tööd, ja ma usun end suutvat kõneleda Homerosest paremini kui keegi teine. Ei Lampsakokse Metrodores (d), ei Thasokse Stesimbrotes, ei Glaukon ega keegi teine ei ole kunagi suutnud esitada Homerose kohta {nii}² palju kauneid mõtteid kui mina.

SOKRATES Suurepärane! Sina oled kindlasti nõus ka mulle oma oskusi esitama.

ION Tasub tõesti kuulata, kuidas ma olen Homerost ülistades austanud. Oma meelest olen ma Homerose imetlejate poolt ära teeninud kuldse pärja.

SOKRATES Varun kunagi aega et sind kuulata jõuda. (531a) Seekord tahaksin vaid küsida, kas valdad nii hästi pelgalt Homerost või ka Hesiodost ja Arkhilokhset?

ION Teisi mitte, vaid Homerost. Minu meelest sellest piisab.

SOKRATES Kas Homeros ja Hesiodos kõnelevad mõnadest asjadest sarnasel kombel?

ION Kindlasti, nii mõndadestki asjadest.

SOKRATES Kas sa oleksid suuteline paremini selgitama seda mida ütleb Homeros kui seda mida Hesiodos? (b)

ION Samal kombel, nimelt seda millest nad samal kombel kõnelevad.

SOKRATES Aga see millest nad erinevalt kõnelevad? Näiteks ennustuskunstist kõnelevad nii Homeros kui Hesiodos.

ION Nii jah.

SOKRATES No nõnda, {juhul} kui need kaks luuletajat kõnelevad ennustuskunstist osaliselt samal kombel. Osaliselt erinevalt, kumb oskaks nende sõnu paremini seletada, kas sina või keegi hea ennustaja?

ION Hea ennustaja.

SOKRATES Kui sa oleksid ennustaja ja oleksid suuteline seletama seda milledest nad sarnasel kombel kõnelevad, kas ei oskaks sa seletada ka seda millest nad erineval kombel kõnelevad?

ION Kindlasti. (c)

SOKRATES Kuidas on siis võimalik, et valdad Homerost aga mitte Hesiodost ega muid luuletajaid? Või kõneleb Homeros teistest asjadest kui kõik teised luuletajad? Kas ta ei käsitle rohkem sõda, inimeste – heade ja halbade, asjaarmastajate ja teiste – omavahelisi läbikäimisi, jumalate omavahelisi suhteid ja inimeisse puutuvat, taeva ja manala ilmutisi, jumalate ja pooljumalate algupära? Kas pole Homeros just kõigest sellest luuletanud? (d)

ION On, see on tõsi.

SOKRATES Aga muud luuletajad, kas nemadki pole käsitlenud samu asju?

ION Nad on aga nad ei luuletanud samal kombel nagu Homeros.

SOKRATES Kuidas siis, viletsamalt?

ION Palju kehvemini.

SOKRATES Ja Homeros paremini?

ION Paremini, see on kindel.

SOKRATES Armas sõber, kui on paljusid arutlemas matemaatiliste arvude üle ja üks kõneleb paremini kui teised, siis on vist võimalik seda ühte teistest paremini kõnelejat teiste hulgast eristada? (e)

ION Muidugi suudetakse.

SOKRATES Kas see, kes teeb vahet kes kõnelevad viletsamini, või keegi muu?

ION Just see.

SOKRATES Vahest selline kes valdab arikmeetikat?

ION Nii.

SOKRATES Ent kui hulk inimesi arutleb tervislike toitude üle ja üks kõneleb paremini kui teised, kas juhtub siis nõndamoodi et keegi eristab teiste hulgast selle kes kõneleb parimail kombel, mõni teine jälle selle kes kõneleb kõige kehvemini, või eristab sama isik need mõlemad?

ION Seesama muidugi.

SOKRATES Kes? Kelleks teda nimetatakse?

ION Arstiks.

SOKRATES Võime siis üldistavalt lausuda, et kui paljud kõnelevad samadest asjadest, siis alati sama isik eristab kes kõneleb hästi kes halvasti. Sest siis kui ta ei erista, (532a) kes kõneleb viletsalt, siis ei saa ta muidugi eristada ka seda kes hästi kõneleb, kui nimelt on jutuks sama asi.

ION See peab paika.

SOKRATES Sama isik on suuteline siis mõlemaid hindama?

ION Just nii.

SOKRATES Ütled siis, et Homeros ja teised luuletajad, muuhulgas Hesiodos ja Arkhilokhos, kõnelesid samadel teemadel, aga erinevaist asjust ja erineval kombel, nii et üks kõneleb hästi, teine kehvemini?

ION Nii ütlen, ja tõsi see ka on.

SOKRATES Kui kord juba eristad seda kes hästi kõneleb, siis vist peaksid sa (b) eristama ka neid kes kehvemini kõnelevad.

ION Kindlasti nõnda.

SOKRATES Me ei ole siis eksiteel, kui ütleme et Ion valdab sama hästi nii Homerost kui ka teisi luuletajaid. Sina ju ise möönad, et sama isik on pädev hindama kõiki kes samadest teemadest kõnelevad ja et peaaegu kõik luuletajad käsitlevad samu teemasi.

ION Aga millest see õieti tuleneb, Sokrates, et kui jutt on mõnest teisest luuletajast, ma vaevu jõuan {seda} järgida, ei (c) oska midagi öelda ja pigem uinun, aga kui mainitakse Homerost, virgun ma koheselt, minu huvi ärkab {taas} ja mul on ei tea kui palju öelda?

SOKRATES Hea sõber, seda on lihtne ära arvata. On näha et sa ei suuda kõneleda Homerosest ei oma ametioskuste ega teadmistele rajanedes. Kui sinu võimed tuleneksid oskustest, suudaksid sa käsitleda ka kõiki teisi luuletajaid, kuna luulekunst moodustab {ühtse} terviku, kas pole nii?

ION Nii on. (d)

SOKRATES Kui mõtleme mis tahes ala kui terviku peale, vaatlemisviis on siis kõigil aladel sama. Tahaksid sa lähemalt kuulda, mida ma silmas pidasin?

ION Kindlasti soovin, kuulan meeleldi teid tarku.

SOKRATES Kui asi olekski nõndamoodi nagu ütlesid. Aga targad olete just teie, luule-lausujad, näitlejad ja need kellede teoseid te esitate; mina lausun vaid tõde nii nagu (e) asjasse süüvimatult oodata võib. Mis puutub äsjasesse küsimusse, siis vaata nüüd kuivõrd lihtne, kritiseerimatu ja mõistlik on minu tõdemus, et vaatlusviis on sama kui {mingit} ala mõeldakse kui tervikut. Aga võtkeim näide. On ju olemas selline ala nagu maalikunst, mis moodustab oma terviku?

ION On.

SOKRATES Ja on olemas ja olnud ka varem palju maalikunstnikke, häid ja halbu?

ION Nii on.

SOKRATES Kas tead kedagi, kes suudaks seletada, mida Polügnotos, Aglaofoni poeg, on maalinud hästi ja mida mitte, aga ei suuda sama seletada teiste maalikunstnike kohta? Ja kui näidetakse teiste maalikunstnike töid, kipub tal uni silmile tulema, (533a) ta ei mõista asja ega oska midagi öelda, aga kui tal tuleb öelda oma arvamus Polügnotose – või mis üks maalikunstnik siin kõne all ka ei oleks, -- ta virgub, kuulab huvitatult ja võiks suuta kõneleda kui palju siis iganes?

ION Kindlasti mitte.

SOKRATES Ent skulptuuri alal, kas oled näinud kedagi kes suudaks ammendavalt ära seletada kus on kunstnikul hästi õnnestunud, {nagu} näiteks Daidalos, Metioni poeg, Epeios, Panopeukse poeg, Samose Theodoros või keegi muu konkreetne kiviraiuja (b), aga tõrgub asja käsitlemast ega nuputa välja midagi öeldavat, kui jutt on teiste skulptorite töödest?

ION Sellist pole ma tõesti näinud.

SOKRATES Ja kui mõtleme flöödi- ja lüüramängijate, laulukunstnike või luulesõnastajate {peale}, vaevalt oled sa kunagi näinud sellistki, kes oskaks hästi seletada Olümpose, (c) Thamürase, Orfeuse või Ithaka poeedi Femiose kohta, ega ei mõistaks midagi efeesoliasest Ioni kohta ega oskaks öelda, mida ta esitab hästi ja mida halvasti.

ION Ei või vastugi väita. Aga tean vaid, et oskan kõneleda Homerosest paremini kui keegi teine ja siis {seonduvaid} asjaolusid lausa tulvab mu meelde. Kõik teisedki ütlevad mind hästi kõnelevat. Ja {mõnede} teiste arvates ei oska ma kõneleda. Saad sa aru, millest see tuleneda võiks?

SOKRATES Saan aru küll, ja seletan nüüd sinule, millest minu arusaamist mööda küsimus on. See et suudad hästi käsitleda Homerost (d), ei tulene ametioskustest, nagu äsja juba ütlesin. Sind paneb liikvele jumalik võim, samasugune kui on selles kivis, mida Euripides nimetab magneesialikuks aga tavalised inimesed Heraklese kiviks. See kivi tõmbab oma poole raudrõngaid, aga sellele lisaks siirdub sellest jõud rõngastesse (e) nõnda et need suudavad ise {selle} kivi taoliselt enda poole tõmmata muid rõngaid. Raudrõngad võivad sel kombel kinnituda üksteise külge pikkade kettidena, ja kõigisse neisse siirdub see jõud sellest kivist. Samal kombel annab muusa ise mõningatele jumaliku innustuse, ja kui innustunud {isikud} nakatavad oma lummuses teisigi, tekib neist ahel. Kõik {need} head eepilised luuletajad loovad {oma} kaunid luuletused jumaliku innustuse ja hurmuse kütkeis {olevana}, mitte oma (534a) oskustega. Samuti on lood ka heade lüürikutega: samuti nagu korübandi-urma vallas olevad {isikud} on tantsides {otsekui} mõistusetud, siis nõndasamuti ei ole lüürilised luuletajadki mõistusel siis kui nad loovad {oma} kauneid luuletusi. Andudes harmoonia ja rütmi poolt kaasatuks nad {satuvad otsekui} joovastusse ja hurma, ja nõnda nagu hurmatud bakhandid oma meeletuses ammutavad jõest mett ja piima, sama kogevad lüürilised luuletajad oma hinges, nagu nad isegi ütlevad. Luuletajad ju ütlevad meile, kuidas nad kui mesilased imevad muusade aedade ja (b) orgude mett pulbitsevaist lätetest luuletusi ja mesilaste kombel lennates toovad neid meile. Nad kõnelevad tõtt. Luuletaja on habras olend, tiivuline ja püha, ega ole suuteline enne midagi looma kui on saanud jumalikku innustust ja kaotab mõistuse ja arusaamise. Nii kaua kui see {veel} tallel on, ei suuda keegi ei luuletada ega toimida oraaklina. Kuna oskus luuletada ja käsitleda kaunil viisil erinevaid valdkondi – (c) nii nagu sinagi käsitled Homerost – ei tulene enda oskusest vaid on jumalik kingitus, suudab neist igaüks luuletada hästi vaid seda milles muusa on {neid} innustanud: kes ditürambe, kes ülistusluuletusi, kes tantsulaule, kes jutustavaid luuletusi, kes jambe. Muus suhtes on nad kõik suutmatud. Nad nimelt ei kõnele oma oskuste tõttu vaid jumalikkuse mõjul, kuna kui nad oma oskustele rajanedes oskaksid kõneleda hästi {vaid} ühest valdkonnast, oskaksid nad kõneleda ka kõigist teistest. Jumalikkus röövib neilt mõistuse (d) ja kasutab neid samuti nagu oraakleid ja jumalikke ennustajaid {oma} teenritena, et me kuuljad näeksime, et need väärtuslikud kõned ei ole nende endi omad, nad on ju {oma} mõistuse minetanud: kõnelejaks on jumalus ise, kes nende vahendusel saab saata oma hääle meile kuuldavaks. Eriline tõestus sellest on khalkislane Tünnikhos, kes ei kirjutanud ainustki mainimisväärset luuletust vaid ainult selle võidulaulu, mida kõik laulavad. See on lauludest {üks} kaunemaid, tõesti „muusa leid“, nagu ta ise ütles. Just tema puhul osutab jumalus minu meelest (e) seda kõige selgemini, et me näeksime et need kaunid luuletused ei ole inimlikku päritolu ja inimeste poolt tehtud vaid jumalikud ja jumalate loodud; luuletajad on vaid jumalate tõlgendajad, igaüks selle jumala poolt joovastatud kelle valdkonda {ta} sattunud on. Seda osutamaks on jumalus teinud teoks kõige küündimatuma luuletaja kaudu kõige kaunima laulu. Või ei ole mul sinu meelest õigus?(535a)

ION Kindlasti on. Sinu sõnad puudutasid mu hinge, Sokrates. Usun et just selle jumaliku anni tõttu tõlgitsevad head luuletajad meile seda mis on lähtumas jumalikkusest.

SOKRATES Teie luuletuste-lausujad tõlgendate siis jätkuvalt luuletajate teoseid?

ION Ka see vastab tõele.

SOKRATES Te olete siis tõlkijate tõlgendajad?

ION Just nõnda.

SOKRATES Ütle mulle veel üks asi, ja vasta (b) kõhklematult {minu} küsimusele. Kui sa esitad hästi mingit luuletust ja paned pealtvaatajad {peaaegu} täiesti hoogu, näiteks kui jutustad kuidas Odüsseus sööstab lävele, paljastab ennast kosilastele ja kihutab nooled {nende} jalgadesse, või kuidas Ahilleus söösatb Hektori kallale, või kui kirjeldada liigutavalt Andromakhetat, Hekabet või Priamost – kas oled saa siis täiesti mõistuse juures? Või siirdud sa endast väljas-poole ja usud et sinu hing {on} joovastunud olukorras osalemas nendes sündmustes millest kõnelesid, Ithakas, Troojas, seal mis kunaski on (c) {olnud} luuletuse tegevuspaigaks?

ION Oskasid tõesti anda selge tõestuse. Vastan täiesti kõhklematult. Kui esitan mingit liigutavat juhtumit, tulvavad mul pisarad silmi, hirmuäratavates ja kohutavates juhtumites tõusevad mu juuksed püsti ja süda hakkab puperdama.

SOKRATES Kas me võime öelda inimese olevat täie mõistuse (d) juures, kui ta kirevalt rõivastatuna, kullaga ehituna nutab ohverdustoiminguil ja pidustustel kuigi keegi pole talt midagi röövinud? Või kui ta kardab seistes üle kahekümnetuhande sõbraliku inimese ees, kellest keegi ei röövi talt midagi ega tee {ka} halba?

ION Tõtt kõneledes me ei {arva nii}.

SOKRATES Kas tead, et sama toimib ka arvukamate vaatajatega {seoses}? (e)

ION Tean suurepäraselt. Vaatan alati kõrgelt rõdult, kuidas nad nutavad, vaatavad mind õuduses ja pelgavad mu sõnu. Mul tuleb jälgida neid valvsal pilgul, sest kui ma neid nutma panen, saan ise naerda kui oma tasu vastu võtan, saan {ka} nutta kui oma tasust ilma jään.

SOKRATES Märkad siis, et vaataja on viimane neist rõngastest, mis Heraklese kivi toimel saavad teineteisest jõudu nagu ütlesin? Keskmisena oled (536a) sina, luuletaja ja näitleja, esimesena luuletaja ise. Juhatades jõudu ühest teiseni veab jumalus nende kõikide kaudu inimeste hinge kuhu tahab. Muusaga seotud rõngastest lähtub jällegi nagu sellest kivist kõrval-suunda pikk kett kooritantsijaid, koori-harjutajaid ja nende abilisi. Luuletajad on otseses seoses muusaga, üks ühe, teine teisega; nad on muusadega (b) {seoses} kui „lummatud“, muusad on teiste sõnadega nad oma kontrolli alla võtnud. Nende esimeste rõnagstega on, luuletajatega, on omakorda kinnitunud muid, kes saadavad neist jumaliku innustuse. Mõned saavad lummuse Orfeuselt, mõned Musaikselt, enamik Homeroselt. Nende hulka kuulud ka sina, Ion, ka sind lummab Homeros. Kui esitatakse mõne teise luuletaja teost, sina {kui} magad ega oska midagi öelda, aga kui esitatakse Homerost, sa {kui} virgud kohe, (c) sinu hing tantsib ja asju otsekui tulvab sinu meelteisse. Nõnda ei rajane sinu võime Homerosest kõneleda ei oskuses ega teadmises vaid {on seotud} jumaliku kingitusega ja lummusega. Samal kombel on korübandi-hurmuse vallas olevad {isikud} selgesti tajumas vaid kirkalt vaid selle jumala viisi kellelt nad oma joovastuse saanud on, ja selle jaoks on neil žeste ja sõnu mõõtmatul hulgal; muudest {asjadest} nad ei hooli. Sinagi, Ion, tulvad ütlemistest kui mainitakse Homerost, (d) muudest {luuletajatest} ei tea sa midagi. Küsisid minult, miks oled sa nii ammendamatu Homerose aga mitte teistega {seoses}. Põhjuseks on see et sinu võime ülistada Homerost ei tulene mitte sinu oma oskusest vaid see on jumalik kingitus.

ION Kõneled tõesti hästi. Aga nii hästi ei mingi imeteo kaasabil sa siiski kõneleda ei oska, et mina usuksin end olevat hull ja joovastunud siis kui ma Homerost ülistan. Kindlasti sa ei mõtlekski nii, kui kuuleksid mind Homerosest kõnelevat.

SOKRATES Kuulan sind heal meelel, aga enne kui vastad sellele küsimusele: mis Homerost käsitletud (e) teemadest sina suudad hästi kõneleda, ja kuidas siis mitte kõigist?

ION Võid uskuda et igast ühest.

SOKRATES Ega ka sellistest mida sa ise ei tea {midagi}kuid millest Homeros kõneleb?

ION Millest sellisest kõneleb Homeros, mida mina ei tea?

SOKRATES Homeros ju kõneles mõnel juhul palju erinevaid (537a) ametitest, näiteks vankrisõitja oskusest. Kohe ütlen, kui need riimid meelde tulevad.

ION Las käia ütlen ma, mina mäletan neid küll.

SOKRATES No nõnda, lausu need sõnad millega Nestor hoiatas oma poega Antilokhost {võidusõidu}raja käänetest, kui peeti võidusõitu Patroklose auks.

ION -- vaunuissas vasemalle sa laiteeseen punossorjaan

hiukkasen kallistau, hepo oikeapuolinen vauhtiin

vinhaan ruoskien kiihdä ja huutaen, höllitä ohjat,

vaan vasen ohjaa niin liki maalia, ett` ihan on kuin

syrjää tuon kiven pyyhältäis napa pyöräsi sorjan.

Vaan varo, merkkiä kosketaa älä anna sen --³

ION -- [vankris vasakule sa ohje ja mõtteid otse keerutades

veidi kallutades, hobu parema-poolne hoogu {juurde saaks} (b)

kui aganaid piitsutades kihuta ja hüüdes, lase lõdvemamel ohjad,

vaid vasem juhib nii maale lähedal, et oleks kui nõnda

möödub sest kivist tormates rattarummude kõlades.

Vaid vaata ette, märki puudutada ära anna sel] --⁴

SOKRATES Sellest piisab. Kes võiks nüüd paremini oletada, (c) {kas} arst või kaarikusõitja, kas kõneles Homeros neis värssides õieti või ei?

ION Kaarikusõitja muidugi.

SOKRATES Kas seetõttu et tal on {olemas} vajalik oskus või mõnel teisel põhjusel?

ION Seetõttu et tal on oskus.

SOKRATES Jumalus on siis endale hoidnud eri oskuste jaoks teatud ülesande, mis valdkonda {mingi} elukutseline valdab. See mida me valdame tüürimehe oskuste varal, {seda} me arstikunsti abil ei valda.

ION Teadagi mitte.

SOKRATES Ja mida valdame arstikunsti abil, seda me ei valda kirvemehe-oskustega seoses. (d)

ION Tõesti mitte.

SOKRATES Sama kehtib kehtib ka kõigi oskuste kohta: mida valitseme teise oskuse abil, seda ei valda me mingi kolmanda oskuse abil. Vasta siiski esmalt sellele: kas möönad et kaks eri oskust on kaks erinevat asja?

ION Möönan.

SOKRATES Sel põhjendusel et teadmine käsitleb ühes asjas erinevaid asju kui teises, nimetan ma neid kaheks erinevaks oskuseks. Nii vist ka sina? (e)

ION Nii.

SOKRATES Seega kui ka mõni teine teadmine käsitleks samu asju, mis põhjust oleks siis kõneleda kahest erinevast oskusest, kui mõlema valdkond oleks kord juba üks ja see sama? Mina näiteks tean et siin on viis sõrme, ja sina tead sama. Kui küsiksin, kas me mõlemad teame seda sama asja sama oskuse kohaselt, nimelt arvutamisoskuse {tõttu}, või erinevate oskuste abil, vastaksid kindlasti et sama {oskuse tõttu}.

ION Just nõnda. (538a)

SOKRATES Vasta nüüd küsimusele, mida just äsja tahtsin esitada. Kas see järgnev sinu meelest kohane kõikide oskuste kohta: sama oskuse abil valitsetakse alati samu asju, aga teise oskuse abil neid ei valitseta, kuna küsimuse all on erinev oskus, kas siis selle abil valitsetakse erinevaid asju?

ION Jah see on minu arusaam.

SOKRATES Selline, kellel puudub teatud oskus, ei suuda siis õigel kombel hinnata selle oskuse valdkonda kuuluvaid sõnu või tegusi? (b)

ION Ei.

SOKRATES Kui mõtleme värsiridade peale, mida äsja laususid, kas tead siis sina või kaarikusõitja paremini, kas Homeros kõneles õieti või mitte?

ION Kaarikusõitja.

SOKRATES Sina oled ometigi luuletuste-lausuja mitte karikusõitja.

ION Nii.

SOKRATES Kas luueltuste-sõnuja oskus on erinev kaarikusõitja omast?

ION On.

SOKRATES Kui see on erinev on see {ka} teist ala puudutav teadmine.

ION Nii on.

SOKRTAES Ent kui Homeros pajatab, kuidas Nestori liignaine Hekamede annab haavatud Makhaonile (c) odrajooki -- ütleb ta sel kombel:

-- siihen kaas sekotellen

Pramnen viiniä, kaaputtain kutunjuustoa joukkoon

vaskisin kaapimin, myös valahuttaen valkeat jauhot.⁵

[-- sellesse vaat´ segatakse

Pramneni veini, tükikaupa kitsejuustu juurde

vasksete kaabitsatega, samuti langevad alla valged jahud.]

On see nüüd aristimisoskuse või luuletajaoskuse asjaks arvata, kas Homerosel on siinkohal õigus või ei {ole}?

ION Arstikunsti.

SOKRATES Või kui Homeros ütleb:

-- syöverihin kuin painava lyijy hän vaipui,(d)

siimoineen joka vie häränsarvisen sorvatun putken,

suljuen aaltoihin kalan surmaks ahmivasuiseen --

[-- neelukohta, nagu kaaluv seatina ta vaibus,

piiskadega mis viivad härjasarvilise treitud putkeni,

sulgudes lainetesse kala surmaks ahmivasuise --]

kas kuulub siis kalamehe või luuletaja oskuste juurde tema sõnu hinnata ja seda kas nad ka paika pidasid või ei?

ION Teadagi kalamehe oskuste kohaselt.

SOKRATES Kui sina nüüd omakorda oleksid siin küsitlejaks ja küsiksid: „Sokrates, kuna sina suudad leida Homerose puhul (e) asju, millede hindamine kuulub nende erinevate oskuste valdkonda, ürita nüüd leida samuti ka selliseid seiku mis on ennustaja ja ennustuskunsti valdkonnas. Millistest asjadest tuleb tal hakata otsustama, kas on luuletajad eistanud neid hästi või halvasti?“ -- nõnda saad kuulda kui kergesti võiksin ma sulle õige vastuse anda. Homeros kõneleb Odüsseuses mõndades kohtades, näiteks siis kui ennustaja Theoklümenos, Melampuksese järeltulija lausub kosijatele:

Voi, polopäiväiset, mikä on paha päätynyt teille? (539a)

Yö päät, kasvot kaihtavi, kaikk` alas jalkoja myöten,

kuuluu tuskan voihke, ja kyynelet poskia kastaa,

vihmotut on verin seinät, on kaunoiset katon orret.

haamuja täynnä on tuoll` esipylvähiköt, piha kaikki,

joit` Erebos pimeäänsä jo kutsu; sammunut päivä (b)

taivaalt` on, kaikk` ilmat on peittänyt kaamea synkeys.

[Oh, te vaesepäevased, mida halba on teile osaks langenud?

Öö pead, näod varjatud, kõik` alla jalgade mööda,

kuuldub vaeva ohe, ja pisarad põski niisutavad,

täis on sadanud veri-seinad, on kaunid katuse õrred.

jõgi Erebos pimedusse juba kutsub; kustunud päev

taevast on, kõik ilmad peitnud kaame süngus.]

Ta kõneleb sellest mõnes Iliase kohas, näiteks kirjeldades müüridel peetud võitlust. Seejuures ütleb ta:

Sill` yli mennä kun mielivät, niin tuli liitävä lintu,

päin vasent` iliolaisten äärt` yläilmojen kotka, (c)

kauhea kynsissään veriruskea, viel` eläväinen

käärme, mi kiemurrellen, vain yhä kiukkua kiehui.

Taapäin viskaten pään sepä ryöstäjätään puri rintaan

kaulan alle, ja tuskissaan sen kotka jo päästi

maahan kuoristaan, ja see kirposi joukkojen keskeen, (d)

kotkapa kiljuen kiiti nyt pois kera viimojen vieväin.

[Nõnd` üle minna kui meelsiklevalt, nii tuli kiirelt lind,

vasakult poolt ilionilaste äär ülailmade kotkas,

kohutav küünteis verepruun, veel` elav

madu, mis keereldes, vaid üha vihast kees.

Tagasi heites pead samas röövijat nõelas rinda

kaela alla, ja vaeveldes selle kotkas juba laskis {langeda}

maale kestana, ja see tikkus {väe}hulkade keskele,

Kotaks nüüd kiljudes kiirustas minema koos viivate tuultega.]

Nende ja muude selletaoliste kohtade uurimine ja hindamine kuulub minu meelst ennustajatele.

ION Sul on õigus.

SOKRATES Sinul ka, kui nõnda ütled. Olen nüüd valinud Odüsseusest ja Iliasest näiteid selle kohta mis on ennustaja, (e) arsti ja kalamehe alad. Kuna oled süvenenud Homerosesse paremini kui mina, vali sina nüüd omaltpoolt selliseid kohti mis on luuletaja või luuleoskustega {seotud} valdkonnad, selliseid mille uurimine ja hindamine kuulub ennekõike just luuletajatele.

ION Kõik kohad, nõnda ma väidan.

SOKRATES Ei võis sa vist öelda, et kõik! Või oled sa nii lühikese mäluga? Ei sobi ju halb mälu {luule} lausujale. (540a)

ION Mida ma siis unustanud olen?

SOKRATES Kas sa ei mäleta, kui se ütlesid et luuletaja oksus on erinev kaarikusõitja omast?

ION Mäletan.

SOKRATES Ja sa möönsid, et kuna see on teine, haldab ta teisi asju.

ION Nii.

SOKRTAES Ja sa möönsid, kuna see on teistsugune haldab ta teisi asju.

ION Nii.

SOKRATES Sinu-kohaselt luulelausuja oskus ei valitse kõike ega ka lausja isegi.

ION Kõigele lisaks ehk {just} selliseid asju.

SOKRATES „Selliste“ all mõtled sa vist seda mis kuulub (b) muude kunstide valdkonda. Aga mida see siis valitseb, kui {juba} mitte kord kõike?

ION Minu meelest on see kuidas mees peab rääkima ja kuidas naine, kuidas ori ja vaba, pealik ja lihtinimene.

SOKRATES Mõtled siis, et luulesõnjua teab paremini kui tüürimees, kuidas pealik peab kõnelema kui laev on merel tormi kätte jäänud?

ION Ei vaid tüürimees {ise}.

SOKRATES Aga kui keegi on haige, {kas siis} luulesõnastaja teab (c) arstist paremini, kuidas ta pealik peaks kõnelema?

ION Siis ka mitte.

SOKRATES Aga ütelsid teda {, luuletajat,} teadvat, mis orjale sobib?

ION Nii.

SOKRATES Näiteks kui ori on härjekarjane, luulesõnuja siis teab aga härjakarjus ei {tea} millise ütlemisega tuleb rahutuid härgasi vaigistada?

ION Ei siiski.

SOKRATES Aga {kas ta] teab kuidas ketraval naisel tuleb kõneleda villa käsitledes? (d)

ION Ei.

SOKRATES Seevastu teab ta, kuidas pealikuna toimiv mees peab oma sõdalasi innustadesn kõnelema?

ION Jah, selliseid asju luulelausuja teab.

SOKRATES Vaata aga, kas on siis luuletaja kunst sama nagu sõjapealiku oma?

ION Mina vähemalt teaksin kuidas pealik peaks kõnelema.

SOKRATES Võib ju olla et sul on sõjapealiku loomus. Oletagem et oleksid osav ratsustama ja lüürat mängima; siis oskaksid eristada häida ja halbu ratsahobuseid. (e) Aga kui ma küsiksin, kumba kunsti alusel {sa} eristad head ratsahobuseid, ratsutamise- või lüüramängimise oskuse põhjal, kuidas {sa} siis vastaksid?

ION Ratsutamisoskuse.

SOKRATES Kui oskaksid eristada häid lüüramängijaid teiste hulgast, möönaksid vist et eristad neid lüüramängijaina mitte aga ratsutajaina?

ION Nii.

SOKRATES Sina suudad siis hinnata sõjakunsti puutuvaid asju. Kas tuleneb see sellest et sinus on midagi sõjapealikust või sellest et oled hea luule-lausuja?

ION Selles ei ole ju ometi mingit erinevust. (541a)

SOKRATES Mida, ei ole erinevust? Kas luuletaja ja pealikuoskused üks ja sama asi või kaks eri asja?

ION Üks ja see sama.

SOKRATES Kui keegi on hea luuletaja, siis on ta samuti hea sõjapealik?

ION Täpselt nii.

SOKRATES JA kui keegi on hea sõjapealik siis on ta samuti hea luuletaja?

ION Seda mina ei usu. (b)

SOKRATES Aga usud et hea luulelausuja on samas ka hea sõjapealik?

ION Täitsa kindlasti.

SOKRATES Sina oled ju Kreeka parim luulelausuja?

ION Vaieldamatult.

SOKRATES Kas oled siis ka Kreeka parim sõjapealik?

ION Kindlasti olen. Olen seda Homeroselt õppinud.

SOKRATES Kui sina kord juba oled nii Kreeka parim nii pealikuna kui ka luuletajana, mis põhjusel sa siis {ometigi} rändad mööda Kreekamaad oma luuletusi esitades? Miks sa ei juhata väehulkasi? Kas arvad et kuldehetega kroonitud luuletaja on (c) kreeklastele vätimatu aga sõjapealik tarbetu?

ION Meie riik on ju teie valitsuse all, ka sõjanduslikult, ega see {seetõttu} vajagi sõjapealikut. Teie ja Sparta riigid taas ei valiks mind pealikuks, te arvate et saate üksi hakkama.

SOKRATES Oh hüva Ion, kas sa ei tunne küzikokslasest Apollodorost?

ION Kes ta on?

SOKRATES Ateenlased on teda mitu korda valinud (d) {oma} pealikuks kuigi ta on pärit mujalt. Samuti {nagu} androslase Fanosthesese ja Heraleidese Klazomenasest, nemadki on muulased, aga kuna nad on näidanud milleks nad kõlbavad, on meie riik pannud nad pealikeks ja muudelegi juhtkohtadele. Kas see siis ei valiks oma pealikuks ja pärjaks austusega efeesolasest Ionit, kuid ta sed au väärivaks peaks? Olete efeesolased algselt ateenlased, ega Efesos ei jää miskistki muust linnast kehvemaks. Aga kui sinu see väide paikka peab {e), et sinu võime Homerost ülistada rajaneb sinu oskustele ja teadmistele, teed {sa} valesti: oled kinnitanud mulle teadvat Homerosest palju peeni asju ja lubanud neid esitada, kuid sööd oma sõnu ega üritagi midagi esitada. Sa ei soostu isegi ütlema mille poolest sa õieti nii andekas oled, kuigi olen {seda} kaua ja hardalt palunud. Sina muudad oma kuju otsekui Proteus, keerutad sinna-tänna, lõpuks libised mu käte vahelt ja ilmud esile sõjapealikuna, et sinul vaid ei tuleks näidata kui hästi valdad kogu Homerost (542a) käsitlevat tarkust. Nii nagu ma juba ütlesin, kui oskad kõneleda Homerosest oma oskuse kohaselt ja esmalt lubad mulle oma oskust esitada ja siis oma sõnu {süües}; talitad valesti. Aga kui ka sinu võime ei rajanegi {sinu} enda oskusele, vaid jumaliku ande abil Homeros sind lummab, nii et – nagu sinu kohta varem ütlesin – suudad sa kõneleda luuletajate kohta palju kauneid asju {isegi} kui sa ise neist midagi ei tea, siis sa ei talita halvasti. Vali nüüd, kumb sa tahaksid meie silmis näida, valesti talitav või jumalik.

ION Selles on ju suur erinevus. Kindlasti on palju auväärsem (b) olla jumalikus maines.

SOKRATES Me anname sulle selle auväärsema osa: sina ei ülista Homerost mitte oma oskuse põhjal vaid kuna oled jumalik.

Ülevaateid ja seletusi

Pellervo Oksala, Marja Itkoinen-Kaila, Holger Thesleff.

ION

Ion-dialoogis esitab Platon oma vestluspratnerina oma kuulsuse tipul olevat rapsoodi, rändavat luuletajat. Rapsoodid, kes pidulikel puhkudel esitavad eepiliste luuletajate teoseid, olid muiste endast kujutanud kõrgelt hinnatud tsunfti. Sokratese ajal olid mõned neist võtnud oma programmi samuti ka luuletuste seletamise ja üritasid nõnda võrdväärsed olla moes olevate sofistidega, rändavate „tarkuse õpetajatega“.

Sokrates suhtub Ionisse esimestest repliikidest saati irooniliselt. Ta asetab oma ametioskuse üle uhkust tundva luuletuste esitaja küsitluse aluseks palajastamaks tema enasega rahuloleku tagamaid. Ion on spetsialiseerunud Homerosele, muudest luuletajatest pole ta huvitatud ega suuda neid seletada. Sokrates näitab, et Ioni Homerose tundmine ei saa rajaneda luule-lausuja ametioskustele, ametikohasele oskamisele: kuna kõik luule on see ja see sama tervik, ja Ion valdab sellest vaid osakest, ei saa ta {nõnda} olla luule valdkonnas proffesionaal. Aga isegi Homerost ei valda ta sõna-lausja tasemel. Homeroses on paljusid kohti, mis on muude ameti-iskute – arsti, kaarikusõitja, kalamehe – valdkonnad, mitte luule-lausjate omad; „lausumis-kunsti“ ei näi lõppude lõpuks üldse olemaski olevat. Mis jääb Ionil üle? Sokrates teeb üllatava lõppjärelduse: kuna Ioni oskus ei saa tuleneda {tema} ametioskustest, peab selle taga peituma jumalik inspiratsioon. Kui Sokrates arendab oma teese satub Ion üha madalamale {tasandile}, kuni teada viimaks ei aita muu kui Sokratese õhutusel tunnistada end jumalikuks. Vähemalt näivalt jõutakse siiamaani, et luuletaja samuti nagu ka rapsioodia oskused rajanevad jumalikule andele ega ole tema enda oskused.

Enesekindla raopsioodiate {esitaja} meelitamine on dialoogis siiski näiv peateema. Keskseks aineseks on luuletajate ja ja nende tõlgendajate oskuse allikas: jumalik innustus, inspiratsioon, enthusiasmos. Teose keskele paigutatud kahes ulatuslikumas dialoogis, kus esineb ka kuulus magentivõrdlus (533d); annab Platon Sokratesel arutleda poeetilist inspiratsiooni üsnagi mitmetähenduslikul kombel. Teatava tõlgendusvõimaluse kohaselt esitab Sokrates oma olemuselt tõsiselt võetava õpetuse luule loomusest: selle kohaselt on heale luulele tüüpilisem pigem teatav joovastunus kui tunnetatud ametioskus (vrdl. romantismi käsitlust poeesiast). See arusaam oli Kreekas teada ka enne Platonit, aga see on vastuolus selle seniks üsna üldise arusaamaga, et luuletajatel on ametioskust (teknhnee)⁶ ja individuaalset tarkust (sofiaa). Igaljuhul on kaheldav, kas Platon on tõesti uskunud, et kogu poeesia on inspireeritud. Sõltumata sellest, kuidas Sokratese sõnad tõlgitsetakse ja kuidas eri aspekte rõhutatkse, näib Platoni oma seisukoht mõistvana selliselt, et ta asetab luuletajate ja nende tõlgendajate „tarkuse“ küsitavaks olevaks ka sellisel juhul, et kui nende anne on „inspireeritud“. Dialoog seondub nõndamoodi selle luule ja luuletaja positsiooni vastu suunitletud kriitikaga, mis saavutab oma tipu Riik II ja X raamatus. Nimelt just inspiraatsiooni temaatika juurde pöördub Platon tagasi Phaidroses.

Kuna üldise arusaama kohaselt {on} teadmine (episteemee) ja oskus (tekhnee) olnud laialdaselt samad asjad, kasutab Sokrates neid mõisteid oma tõestamises vaheldumisi. Sellegagi liitub tõenäoliselt {oma} iroonia, kuna pole arvatav, et Platoni teadmus-käsitlus Ionis erineks olemuslikult lühamas Hippias-diloogis esitatust.

Dialoogi sisust on eriti 19 sajandil tahetud leida ebatavalisusele viitavaid jooni. Kahtlusest on siiski nüüdseks loobutud. Teos paigaldatakse sageli 390-aastate lõpu poolel kirjutatuks, tõesti täiesti ebakindlatele põhejndustele rajanedes (vrdl. 541cd) Nimitegelane, efeooslane rapsoodik Ion, on meile muide {täniseni} tundmatu.

Seletusi

530b Panateena-võistlused: Ateena tähtsaim usuline püha (juuli-augusti vaheldusel). Sellega seoestus erinevaid võistlusi.

530cd Metrodoros, Stesimbrotos ja Glaukon olid tuntud Homerose tõlgendajad.

531a Hesiodos oli ennekõike eepik nagu ka Homeros, aga Arkhilokhos (7 sajandil eKr), keda tutntakse ennekõike löövate satiiriliste jambide sepistajana, esindab täiesti erinevat luulekunsti liiki.

532e-533c Siin mainitud kunstnikud on Polügnotost (ja Ionit) ja võimalikul kombel Theodorost arvesse võtmata, müütilised isikud, kellede puhul „asjatundmine“ võib vaevalt võimalik olla. Valik on vastavuses Sokratese iroonilise-mängulise positsiooniga.

533d Nimetus „Magnesia kivi“ ehk magnet näib olevat esinenud eismest korda Euripidese Oineus-tragöödias (ei ole säilinud). Kahe nimetuse vastakuti-seadmine on vastavuses ühe homeerilise lausumisega, milledes esmalt mainitakse „jumalate“ puhul kasutatav nimetus ja siis „inimeste“ {poolt} kasutatav. Selle analoogia järgi oleks Eurupides jumal. Iroonia.

533e-534a Korübandid olid Kübele (Suure Ema) preestrid; bakhandid, Dionüüsose nais-kummardajad, kuuluvad pigemini mütoloogia valdkonda.

534d Tünnikohos on muide pea tundmatu isik. On põhjust uskuda et tema paiaaninsakagi (Apolloni-hümn) ei olnud täiesti nii veatu nagu Sokrates väidab.

536b Musaios on nagu Orfeuski täiest müütiline laulja.

537de Teatud vähem tuntud sõjapealikutele ning ajaloolistele oludele viidatakse siin sel kombel, mis on pannud arvama et dialoog on kirjutatud u. 392 eKr. Tõlgendused on siiski osaliselt vaidlustavad.

541e Proteus: Odüsseuse 4. laulus esinev merejumalus, kes alatihti oma välimust muutis.

P. O. M.I-K. H.T.

1 PLATON: „Teokset. Ensimäinen osa.“ (I.). Helsinki, 1999. Suomentaneet: Marja Itkonen-Kaila, Marianna Tyni, Kaarle Hrivonen. „Apologia“, „Kriton“, „Lakhes“, „Hippias“ (lühem dialoog), „Ion“, Euthüfron“, „Kharmides“, „Lüsis“, „Protagoras“. S.: 7-276. Kustannusosakeyhtiö: „Otava“. Painopaikka: „Otavan Kirjapaino“. (+ „Esittelyjä ja selityksiä“). [Platon: „Teosed. Esimene osa“. Helsinki, 1999. Soome keelde tõlkinud: Marja Itkonen-Kaila, Marianna Tyni, Kaarle Hirvonen. Lk.: 7-320. Kirjastus: „Otava“.] Siin järgnevalt tõlgitud dialoog: „Ion“. (lk. 109-123.). Soome keelde tõlkinud: Marja Itkonen-Kaila. („Ülevaateid ja seletusi“. Lk.: 292-294. Pellervo Oksala, Marja Itkoinen-Kaila, Holger Thesleff. )

2 Siin ja järgnevalt tõlketekstis esinevad {ümarsulgudes} olevad sõnad on siia, sellesse tõlkesse, esitatud teksti laudsama lugemise huvides. Antud sõnad ei ole (rangelt mõeldes) kritiseeritavad, kuid vahest hõlbustavad Platoni lugemist Eesti keeles. (Seegi tõlge, dialoog nagu „Ion“, on mõeldud ja tõlgitud ja vaid blogides avaldatud soodustamaks tulevasi „ehtsaid tõlkijaid“, Antiik-Kreeka keelest otse Eesti keelde). (Tõlkija. M. L.).

3 See PLATONI poolt vahendatud luuletus on siis HOMEROSE enda sulest, kunagi väga ammu. (Neid sellised luuletusi on selles dialoogis kokku 5 tükki). Arvesse võetes, et luulet on alati raskem tõlkida kui proosat, siis siinkohal, selles „ION“ dialoogis esitatud ka Soome keelde tõlgitud variant (nüüd ja järgnevalt). Platoni vahendatud Homeros ikkagi. Üritan ka siis Eesti keelde tõlkida järgenvalt? (Kuid olgu öeldud, et see dialoog on tõlgitud isegi Somme keelest (ja ainult oma interneti-blogides avaldamiseks), et vahest natuke olla abiks kunagistele „tõelistele tõlkijatele“, otse Antiik-Kreeka keelest Eesti keelde. See dialoog nagi „ION“ arvatakse olevat Plato poolt kirjutatud 390-aastatel eKr. -- Umbes 24oo aastat tagasi...? (Tõlkija. M. L.)

4 See oli siis PLATONI poolt vahendatud HOMEROS. (Ja tagasihoidlikud tõlkekatsed. Arvestades, et luulet on alati keerukam tõlkida kui proosat, sai siiski sõandatud see töö ette võtta. Seda võib kindlasti ka paremini tõlkida. Aga arvestades Platoni ja eriti just Homerose luule auväärt iga, võis vähemasti üritada...? Minu esimene katse Homerosega Soome keelest ja luulena). Kõikmõeldav advekaatne kriitika, kommentaarid ja täiendusettepanekud on teretulnud e-maili aadressile nagu: lybeck14@gmail.com. Või siis otse blogides kommenteerides. JA siin siis PLATONI dialoog nagu „ION“, ligi 24 saj tagasi kirjutatud...? (Tõlkija. M. L.)

5 Teine luuletus Platoni vahendusel Homeroselt endalt. Autentsuse huvides ka siin Soome keelne variant ja siis oma tõlkekatse. Minu esimesed tõlkekatsed Homeroselt, Platoni vahendusel on siin ja järgnevalt [nurksulgudes]. JA nende, nii ammuste, „luuletõlgete“ kohta ootaks tõesti kommentaare! (Tõlkija. M. L.)